/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/08/24/5754967t1he878.jpg)
Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga kogus Postimees tuntud Eesti tegelastelt 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.
Urmas Kruuse: Eesti ilma laulu- ja tantsupeota on nagu maa ilma mullata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku elu tegelastele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees hakkab avaldama mõtteid laulu- ja tantsupeost kaks korda nädalas kuni peo alguseni.
Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemann
«Üldlaulu- ja tantsupidu on eestlastele võimalik et ainus absoluutse osadustunde manifestatsioon. Kui muidu elame keset eristumisi, mis paljudel juhtudel meid ka lahutavad, siis on laulupidu Eesti kokkusaamise koht. Ja mitte ainult siin ja praegu, vaid kohtumine ka oma päritoluga. Laulu- ja tantsupeol oleme võrdsed nagu ollakse võrdsed ühes usutunnistuses. Selles seisneb laulupeo religioossus. See on südame sügavaima ühishääle ilmutamine.»
Kunstnik Signe Kivi
«Õnneks olen ma seda laulu- ja tantsupeo tunnet ise kogenud – tantsida päikeses ja vihmasajus tuhandete pealtvaatajate pilkude ees, sammuda rongkäigus tulisel asfaldil ja hõisata ja lehvitada tervitajatele, oodata ärevusest minestamiseni laulukaare all oma esinemiskorda... ülev!
Me lihtsalt peame iga paari aasta möödudes kokku tulema, kokku saama ja koos olema. Koos laulma ja koos, käest kinni hoides hingevärinal «lendama mesipuu poole», et tõotada: « ...mu isamaa, mu isamaa!»
See ongi Eesti.»
ERRi uudistejuht Urmet Kook
«Sellele on sama raske vastata kui näiteks küsimusele, milleks on vaja 160-aastase ajalooga Postimeest. Laulupidu on osa meie rahvuslikust identiteedist. See annab võimaluse kogu rahval kokku tulla ja tunda seda ühist hingamist, millest meie kisklevas ja kraaklevas avalikus ruumis muidu palju puudu jääb. Sel aastal lähen kuulama oma lapse laulmist. Ise olen lauljana osanud kahel laulupeol ja mäletan, et meie maakooli poistekooris oli mitu poissi, kellele oli see üldse esimene kord Tallinna tulla.»
Vandeadvokaat Aare Tark
«Tantsu- ja laulupidu on eelkõige seotud traditsioonidega. Traditsioonid aga kannavad edasi sõnumit maa ja rahva kohta, kus selliseid pidusid peetakse.
Kindlasti on see sõnum suure ja sügava kultuurilise sisuga, mis iseloomustab sitket ning jätkusuutlikku rahvust, kes on tänu taolistele traditsioonidele püsinud elujõulisena mitmete sajandite jooksul.
Eestlaste jaoks sisaldas laulupidu ka poliitilist allteksti, milles väljendus vabaduse ja iseseisvuse püüe ajal, mil olime võõrriigi võimu all. Tantsu- ja laulupidu on osa meie rahvuskultuurist ning see on oluliseks tagatiseks rahvusriikluse säilimisel.»
Riigikogu liige Martin Helme
«Iga rahvas püsib koos oma identiteedi najal. Kõige tähtsam küsimus igale inimesele ja igale rahvale on «kes ma olen». Vastus koosneb asjadest, mis meid kõiki puudutavad, kõnetavad. See tähendab, et nii Viimse reliikvia killud, Rehepapi lood, Lembitu müütiline kuju, Kaera-Jaan ja Tuljak seovad meid üheks rahvaks, teevad vahe sisse «meie» ja «nende» vahel. Teeb meid eriliseks.
Rahvuslikku kultuuri tuleb pidevalt taastoota, et me rahvusena ei lahustuks ja eestlastena edasi kestaks. Laulupidu on siin üks oluline osa.
Riigikogu liige Siret Kotka-Repinski
«Eesti rahvas on kestma jäänud tänu oma tugevale vaimule ja traditsioonidele, mis on ajas täiustunud, levinud ja muutunud kogu meie rahva lahutamatuks osaks ning mis pakuvad väga paljudele meist suurt rõõmu. Laulu- ja tantsupidu on oluline sümbol meile endile ja selle rahvast ühendavat mõju on võimatu alahinnata.
Arvangi, et kaasaegne Eesti vajab laulu- ja tantsupidu vähemalt kahel põhjusel: seda pidu on vaja Eesti rahvale, et anda jõudu kultuuri, traditsioonide ja oma armsa keele hoidmiseks ja püsimajäämiseks. Kuid seda sümbolit on vaja ka selleks, et paista silma väljaspool Eestit. Paljud Eestit külastanud välismaalased on toonud välja laulupeo kui millegi, mida nad peavad meie riigile omaseks ja mis on neid oma mastaapsusega suutnud üllatada. Nii et jätkame seda traditsiooni, kohandame seda ajas moel, mis pakuks jätkuvalt positiivseid emotsioone nii meie endile kui ka meie külalistele!»
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse
«Tantsu- ja laulupeod on meie tulemise, olemise ja jäämise lugu. On suur õnn, et meil on jätkunud eestvedajaid, kelle pühendumine on haaranud kogu rahva. Eesti ilma laulu- ja tantsupeota on nagu maa ilma mullata.»
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
«Laulu- ja tantsupidu ei ole tavaline simman, kus inimesed saavad koos aega veeta. Tegemist on rahvusliku üheshingamisega, millel on Eesti ajaloos ja iseseisvuse saavutamisel märgiline roll. Laulu- ja tantsupidu on miski, mis on sisse kirjutatud eestlaste DNA-sse, see on meie märk ja tõeline bränd.
Laulu- ja tantsupidu aitab meil meeles pidada enda juuri ning tuletab pidevalt meelde, mida kõike on võimalik saavutada, kui me vaid ühte hoiame. Minul on laulupeo kogemus nii lastekoori kui ka segakoori lauljana olemas. Olen kindel, et seesuguseid positiivseid emotsioone on pea kõikidel Eestimaalastel, olgu see siis laulja, tantsija või külalisena. Vaatamata keerulistele aegadele Euroopas, aitab laulu- ja tantsupidu säilitada meie identiteeti ning tuletab meelde meie tugevust ja tausta.»
Rahandusminister Sven Sester
«Kas olete tähele pannud, et kui Lõuna-Euroopast pärit inimesed kokku saavad, räägivad nad oma piirkonna toidust? Meie, eestlased, räägime oma laulu- ja tantsupeost. Ainuüksi peoks valmistumine on midagi, mis ühendab inimesi ning annab sära silmadesse pikemalt kui üks konkreetne sündmus ja seda mitte ainult tegijatele, vaid ka vaatajatele.
Läbi nende pidude me kanname edasi oma meelt, keelt ja kultuuri ning ka 21. sajandil suudame kohanduda muutuva ja kiireneva maailmaga. Eestluse vundament on läbi laulu- ja tantsupeo tugev.»