/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/14/6661741t1hee44.jpg)
Ehitusekspertiisi kinnitusel on Tallinnas Kalamajja rajatava Gustav Adolfi gümnaasiumi uue koolimaja puhul eksitud mitme seadusesätte vastu, ekspertiisi tellis ehitustööd vaidlustanud korteriomanik.
Uus peatükk GAGi koolitülis – ehitusekspert leidis mitmeid rikkumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolimaja naabermaja korteriomaniku ja Tallinna linna vahel koolimaja ehituse üle käiva kohtuvaidluse võtmeküsimus on, kas koolimajaks projekteeritud hoone laienduse maht on suurem kui seaduses toodud protsendini, mispuhul nõuab seadus hoone laiendamiseks detailplaneeringu koostamist, teatas korteriomaniku esindaja, advokaat Maria Mägi-Rohtmets.
Koolitüli ajalugu
Tallinna linn otsustas anda vanalinnas tegutsevale Gustav Adolfi gümnaasiumile Kalamajas asuva koolimaja, kus enne asus täiskasvanute gümnaasium. Kalamajas asuvasse koolimajja peaksid sügisel kolima 1.-6. klassid. Tänu suuremale pinnale saab kool vastu võtta senisest rohkem õpilasi. Kooli märgatav laienemine vihastas välja nii lapsevanemad kui ka vilistlased. Esialgu nõudsid kohtu abil ehitustööde peatamist lapsevanemad ja vilistlased, see taotlus lükati tagasi. Nüüd vaidlustas selle naaber.
Sel nädalal valminud ekspertiisiaktis kinnitab 8. taseme volitatud ehitusinsner Tanel Sepper, et hoone juurdeehitus on suurem kui 33 protsenti esialgsest mahust. «Hoone laiendamiseks on nõutav detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimused. Detailplaneeringut ei ole koostatud.
Projektil puuduvad projekteerimistingimused, mis on seadusega nõutud,» märgib ekspert. Ta juhib tähelepanu potentsiaalselt laste elu ja tervist ohtu panevale projekteerimisveale. «Hoone olemasolevate vahelagede osas puudub piisav uuring kandevõime kohta. Oma kogemusele tuginedes reeglina vanade hoonete vahelaed ei vasta tänapäevaste koormuste nõuetele.»
Kohtuasjas korteriomanikku esindav vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets märkib, et Tallinna linnas hoogustub mingil seletamatul põhjusel ehitustegevus iga nelja aasta tagant enne sügise saabumist. «Soov enne valimisi «linti lõigata» ei ole samastatav avaliku huviga, vaid võimuerakonna erahuviga. Kahetsusväärselt sõidetakse selle kitsa seltskonna erahuvi järgimiseks kohaliku elanikkonna õigustest ja huvidest teerulli meetodil üle. Veelgi enam – kitsa erahuvi järgimiseks ei peeta paljuks ka ligi 1 000 koolilapse elu ja tervise ohtu seadmist.»
Tallinna linn on Mägi-Rohtmetsa sõnul Vana-Kalamaja 9 hoone andmete kohta avaldanud vastuolulist infot, et iga hinna eest vältida detailplaneeringu või projekteerimistingimuste koostamise vajadust.
Karm süüdistus
«Peale seda, kui juhtisime kohtuvaidluses linna tähelepanu sellele, et hoonet laiendatakse üle 33 protsendi, muutis Tallinna linn 11.04.2017 ehitisregistris Vana-Kalamaja 9 hoone mahu kohta käivaid andmeid, väites, et varasemad andmed ehitisregistris olid valed ning hoone on tegelikkuses suurem,» ütles vandeadvokaat.
Tallinna linn on seejuures arvestanud ka hoone maa-aluse mahuga, kuigi ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse seletuskirjade kohaselt tuleb detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste koostamise vajadust hinnates arvestada vaid hoone maapealse mahuga. Ta kinnitas, et seega ei ole tänavu 3. märtsil koolimajale väljastatud ehitusluba õiguspärane, kuna puudub detailplaneering või projekteerimistingimused, kuigi hoonet laiendatakse üle 33 protsendi.
Tallinna Halduskohus võttis aprillis menetlusse kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 3. märtsil 2017 väljastatud ehitusloale, millega linn tahab laiendada Vana-Kalamaja 9 aadressil asuvat hoonet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside õppehooneks. Kohtusse pöördus oma õiguste kaitseks laiendatava hoone naabermaja korteriomanik.