Tallinna kahe suurema jäätmeveofirma Veolia ning Ragn-Sellsi juhid kinnitasid, et linnaga ei ole veel lepinguid sõlmitud, kuid tihe konkurents prügiturul sunnib tõesti teenuse hindu üle vaatama ning neid oluliselt langetama.
Prügivedajad: tihe konkurents viis hinnad alla
«Aus vastus oleks selline, et ega ma ise ka päriselt ei tea, kuidas niisuguste hindadega hakkama saada,» ütles Veolia juhatuse liige Argo Luude. «Praegu langevad hinnad ikka tänu sellele, et ettevõtted peavad kõva turuvõitlust ning on mõelnud välja erinevaid viise, kuidas jäätmeid käidelda.»
Praegu on valdav jäätmete käitlemise viis prügimäel ladustamine. Veolias käib aga Luude sõnul juba päris usinalt jäätmekütuse tootmine ning konkurent Ragn-Sells ehitab praegu samalaadset tehast. Loodetavasti on jäätmekütuse tootmise abil võimalik alandada prügi käitlemise hinda, sest pole enam vaja maksta Tallinna Prügilale ladustushinda, mis saastetasude suurenemise tõttu pidevalt kasvab.
«Minu isiklik arvamus on selline, et need hinnad (korraldatud jäätmeveo uued hinnad – toim.) ei ole pikaks ajaks jätkusuutlikud ja meenutavad mõnes mõttes seda, mis mõni aeg tagasi ehitusturul toimus, kui pakkumisi tehti alla omahinna, et hange võita,» tõdes Luude. «Sellist lõhna on küll tunda.»
Viimati Tallinna kaheksas korraldatud jäätmeveo piirkonnas saavutas Veolia võidu kolmes – Mustamäel Szolnoki piirkonnas, kesklinnas ja Pirital. Lepingud veel tänaseks alla kirjutatud ei ole, sest mõned detailid tahavad täpsustamist. Aga lähipäevil peaks asi ühele poole saama.
Luude rõhutas, et sõlmitavad teenindushinnad ei ole kindlasti päris majanduslikud. Tema sõnul saab kokku hoida vaid jäätmete käitlemise pealt, sest prügivedu ise moodustab inimese makstavast hinnast 30 protsenti või isegi vähem. Veolia investeeris täiendavalt Tallinna Prügila territooriumil töötavasse jäätmekütuse tehasesse, suurendas võimsust ning praegu on kompleksi lägilaskevõime juba päris korralik.
«Viiekümne protsendi suurune hinnalangus peaks ju tähendama seda, et jäätmeveofirmad pidid siiani väga kasumlikult töötama,» selgitas Luude. «Kui aga vaadata majandusaasta aruandeid, siis on näha, et rentaablused ei küüni enam kümne protsendinigi. Seega ei ole kuidagi ruumi 50-protsendiliseks hinnalangetuseks.»
Luude sõnul Tallinna linnavalituse poolt mingit survet prügiveo hinna langetamiseks küll ei olnud. Korraldati lihtsalt konkurss ja seati tingimused. Küll tuli aga linnalt selge signaal, et pakkumised tuleb korralikult läbi arvutada, arvestada tegelike kuludega ning «lolli mängida» ei tasu.
Ragn-Sellsi arendusjuht Ago Remmelg kinnitas, et Lasnamäel ei ole siiani korraldatud jäätmevedu olnud, kuid tihe konkurents erinevate vedajate vahel käis seal kogu aeg ning see viis hinnad alla. Seetõttu ei peegelda linnavalitsuse väljakäidud 60-protsendiline prügiveo odavnemine Tallinna suurimas linnaosas tegelikku olukorda.
«Oleneb, millega võrrelda, viimasel aastal on Lasnamäel käinud tihe turuvõitlus ning hinnad on tegelikult alla tulnud, kuigi hinnakirjades võivad olla mingid teised numbrid,» selgitas Remmelg. «Seetõttu ei saa tegelik hinnalangus ka nii suur olla.»
Jäätmekäitluse pealt Remmelga sõnul siiski väga palju kokku hoida ei saa, sest jäätmekütuse tootmine on küll asendus prügi ladustamisele, kuid vastava tehase ehitamine maksab päris palju, umbes sama palju kui uue prügimäe rajamine. Ainuke vahe on selles, et prügila saastetasud kasvavad pidevalt ning see kasvatab ka ladustushinda.
Ragn-Sells veab praegu prügi ära Nõmmelt ning jätkab seda ka uue lepingu alusel. Remmelga sõnul vähenevad nõmmelaste prügiarved kindlasti, kuid konkreetsed summad sõltuvad konteinerite suurusest, mistõttu mingit ühtset odavnemise numbrit ei saa välja käia.
Remmelg ütles, et uusi prügiveolepinguid ei ole firma veel Tallinnaga sõlminud. Ta avaldas lootust, et umbes kolme kuu pärast peaksid madalamad hinnad kehtima hakkama. Eelkõige soovib aga firma saada linnalt võimalikult täpseid andmeid kõigi klientide kohta.