:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2017/05/12/6653063t1hdf03.jpg)
Musta mehe sokkides saadud võit Tartu jooksumaratonil pani terve Eesti kihama, nagu oleks see midagi erilist. Oh ei! Enamik sportlasi võib pajatada värvikaid lugusid, kuidas varustus on vingerpussi mänginud.
Tellijale
Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei teinud Keenia mees Ibrahim Mukunga Wachira, kes kaotas eelmisel pühapäeval jooksutossud, kuid võitles ikka lõpuni, midagi ennekuulmatut. Juba aastal 1948 oli Eesti kümnevõistluskorüfee Heino Lipp läbinud tõkkejooksu ilma naelikuta. Nüüdne kümnevõistluslootus Hans-Christian Hausenberg on korduvalt hüpanud kõrgust paljajalu, ja nimme – et tõuget paremini tunnetada.
Aga on esinenud palju kummalisemaid, lausa koomilisi olukordi. Omaaegne jooksukuulsus Lembit Virkus olla kord kasutanud liig ohtrasti kipitavat spordisalvi, mis võistluse ajal selga mööda muudkui allapoole valgus, kuni hella kohta välja jõudis ja jooksu tuksi keeras. Hilisemast ajast mäletab enamik küllap ujuja Indrek Seid, kel purunes Sydney olümpial ootamatult kaks trikood; iluuisutaja Margus Hernitsat, kel pudenesid Lillehammeri olümpial lahti uisukruvid; ja laskesuusataja Kadri Lehtlat, kes avastas Sotši olümpial lasketiirus, et kaks salve oli jäänud laadimata.