Kas leidub Tallinnas veel kohta, mida kultuuripealinn oma mõttetute läbipaistvate, elavaid inimkehi, kuuldavasti kunstnikke ja kirjanikke täis topitud klaaskuupidega ära pole rikkunud? Kas leidub kohta, kuhu ei satuks mõni ajakirjanik, kes su käest kohe hakkab välja pressima intervjuud või muljeid tollestsamast kuubist, mida sa kuuldavasti jälestavat, kas sülitaks sa vastu klaasi, mille taga istub mõni su sõber?
Tellijale
Toomas Raudam: haige Tallinna bluus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.