Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õppeklassi voodis lamab hooldustöötaja õppekava õpilane Kristine Palm. Seisavad (vasakult) õppejõud Maire Aruots ning õpilased Ene Raba ja Liis Reitsnik. Tekiga jändab vabatahtlikku hooldustööd tegev Jana Tamm, kõrval on teine vabatahtlik Viia Konovalova.
Õppeklassi voodis lamab hooldustöötaja õppekava õpilane Kristine Palm. Seisavad (vasakult) õppejõud Maire Aruots ning õpilased Ene Raba ja Liis Reitsnik. Tekiga jändab vabatahtlikku hooldustööd tegev Jana Tamm, kõrval on teine vabatahtlik Viia Konovalova. Foto: Jaanika Niinepuu

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhid tõdesid teisipäeval peetud kohtumisel, et tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu ning otsisid võimalusi nende arvu suurendamiseks.

Vananev rahvastik vajab üha rohkem hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, mistõttu on nendes eluvaldkondades vaja järjest enam töötajaid, ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tervishoiu kõrgkooli pressiesindaja teatel.

«Paraku on sotsiaalhoolekandes ja tervishoius mitmeid emotsionaalselt ja füüsiliselt keerukaid töid, mis ei ole piisavalt tasustatud ja üheks selliseks on hooldustöötaja amet,» lisas Kütt.

Tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits sõnul peab piisava arvu kvalifitseeritud hooldustöötajate tagamiseks välja töötama ja rakendama plaani töötasu suurendamiseks ning panustama hooldustöötaja ameti atraktiivsemaks muutmisesse.

2015. aastal oli Eestis 3668 hooldustöötajat, kuid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raporti järgi omab tervishoius töötavatest hooldustöötajatest kvalifikatsiooni hinnanguliselt vaid viiendik.

Ernitsa sõnul on hooldustöötajate kvalifikatsiooni parandamine väga oluline samm tõhustamaks kogu tervishoiusüsteemi. «Kvalifitseeritud hooldustöötajate osakaalu suurenemine tähendab, et teised tervishoiuspetsialistid ei pea neid nii palju juhendama. Samuti on võimalik suurendada kvalifitseeritud hooldustöötajate tööülesannete hulka ja vastutuse ulatust,» sõnas Ernits.

OSKA raporti järgi vajavad lähema kümne aasta jooksul tõenäoliselt asendamist pooled 2015. aastal hooldustöötajana töötanutest – osa neist vajab vahetamist vanuse tõttu ja osa selle tõttu, et siirduvad valdkonnast välja või teistele kutsealadele.

Kui hooldustöötaja tasemeõppes jätkatakse senise lõpetajate arvuga, omandab perioodil 2017-2025 hooldustöötaja kvalifikatsiooni orienteeruvalt 1750 inimest. Oluline osa neist siirdub tõenäoliselt tööle sotsiaalhoolekandesse. Tervishoiu valdkond saab arvestada perioodil 2017-2025 ligi 1140 kvalifikatsioonini jõudva hooldustöötajaga, kuid enamik kvalifikatsiooni omandajaist juba töötab tervishoiusüsteemis, olles enamasti sisenenud süsteemi kvalifikatsioonita hooldustöötajana.

Tagasi üles