Edelaraudtee on valmis Pärnu-Lelle lõigu remonti ise rahastama

Raudtee. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on valmis leidma Lelle-Pärnu raudtee kapitaalremondiks ise 17 miljonit eurot, hoiatades, et vastasel korral võib rongiühendus ka Pärnuga katkeda.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhi Rain Kaarjase sõnul läheb valitsuse idee jätta Lelle-Pärnu raudteelõik rahastuseta vastuollu kõigi seniste ja pikaaegsete raudtee arengukavadega ning jätab Pärnu vähemalt kümneks aastaks raudteeühenduseta.

«Et tagada Lelle-Pärnu lõigu jätkusuutlikkus, oleme valmis leidma ise finantsvahendid remondi tegemiseks, kui riik garanteerib lõigule kümneaastase lepingu,» ütles Kaarjas.

Tema sõnul võidavad raudteelõigu korda tegemisest otseselt Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa inimesed, kes saavad igapäevaseks liikumiseks mugavaid ja kiireid ronge kasutada. «Seega on vajaminev 17 miljonit eurot kasutegurit arvestades üsna väike summa võrreldes ükskõik millise muu täna tehtava transpordiinvesteeringuga,» märkis ta.

Kaarjase sõnul annab Lelle-Pärnu raudtee tuntavat kokkuhoidu ka Rail Balticu ehitamisel, kuna raudteed pidi on võimalik ehitamiseks vajaminevaid materjalid kohale tuua ja raudtee kasutamine Rail Balticu ehitusmaterjalide transpordiks on miljoneid eurosid odavam maanteetranspordist

«Transpordispetsialistid ja ministeeriumi ametnikud on Lelle-Pärnu remondi heaks kiitnud, loodetavasti kuulab ka valitsus eksperte ning teeb rahastuse osas õige otsuse,» ütles ta.

Kui praegu sõidab rong Tallinnast Pärnusse ajaga kaks tundi ja 20 minutit, siis pärast Lelle-Pärnu 69,5 kilomeetri pikkuse raudteelõigu remonti oleks võimalik sama vahemaa läbida ajaga üks tund ja 25 minutit.

«Tänane küsimus poliitikute laual ei seisne ainult reisijate mugavuses, vaid kas järgneva kümne aasta jooksul saab Tallinnast Pärnu rongiga sõita või mitte. Kui seda investeeringut ei tehta, tuleb 2019. aasta algusest kiirust langetada ning see tähendaks lõigu kinni panekut ja Pärnu rongiühenduse lõppu,» ütles Kaarjas.

«Haapsalu linna sõitis viimane rong 1995. aastal, pole välistatud, et Pärnu linna sõidab viimane rong 2019. aastal. Haapsalu puhul on ka näha kui raske ja kulukas on uuesti rongiühendust taastada ning kui jõuliselt seda kohalikud elanikud vajavad ja soovivad,» ütles Kaarjas.

Sõidukiiruse 120 km/h tagamiseks vajab Lelle-Pärnu raudtee kapitaalremonti, et vahetada välja kehvas seisukorras ballastkillustik, puitliiprid ning asendada rööpad kaasaegsete pikirööbastega, mis vähendavad müra ja vibratsiooni.

Postimees on varem kirjutanud, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on plaan remontida 17 miljoni euro eest Lelle-Pärnu raudteelõik, samas ei näe isegi Pärnumaa omavalitsusjuhid sellel mõtet.

Lelle-Pärnu raudtee remondi mõtet on veeretatud aastaid, kuid pikalt seda enam teha ei saa – vaja on otsust, kas raudtee miljonite eest ära remontida või rongiliiklus sulgeda. Tehnilise järelevalve amet (TJA) on hinnanud, et remontimata raudteel tohib reisirong sõita kõige enam 80 kilomeetrit tunnis kuni 2019. aastani.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Mihkel Loide sõnul ei alga rongiliiklus Rail Balticul enne 2026. aastat. «Lelle-Pärnu raudteelõigu remont kasutatud materjaliga maksab hinnanguliselt 17 miljonit eurot. Sellega on võimalik tagada Lelle-Pärnu lõigul kiirus 120 kilomeetrit tunnis kümneks aastaks ehk Rail Balticu valmimiseni,» on Loide öelnud.

Lelle-Pärnu raudteel reisis Elroni kinnitusel mullu 41 000 inimest, mis teeb 112 inimest päevas.