/nginx/o/2011/03/29/547984t1he3cd.jpg)
Isade osakaal vanemahüvitise saajate seas on hakanud langema, mis näitab Praxise analüütiku Andres Võrgu hinnangul seda, et tööturul on hakanud olukord paremaks minema.
Võrk: vanemahüvitist saavate isade osakaal peegeldab tööturgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2007. aasta septembris toodi vanemahüvitise saamise periood isade jaoks oluliselt varasemaks – lapse 6 kuu vanusest 70 päevale. Selle tulemusena hakkas isade osakaal vanemahüvitise saajate seas kiiresti tõusma,» meenutas Võrk Praxise ajaveebis.
«Kui tolle ajani oli vanemahüvitise saajate seas isasid ca 1 protsent, siis pooleteist aastaga, mida võib lugeda seaduse sisseelamise perioodiks, see mitmekordistus ja jõudis 5 protsendini,» viitas Võrk. Tipp - 6,4 protsenti saavutati mullu kevadel. «Sellest ajast hakkas isade osakaal aga langema ning eelmise kuu andmetel oli see 5,2 protsenti ja näib, et langev trend jätkub.»
«Mul on hüpotees, et isade osakaalu muutus ajavahemikul märts 2009 – veebruar 2011 peegeldab tööturu olukorra mõju. Paljud valgekraedest värsked isad kaotasid töö või langetati nende palka ja neil oli mõttekas ise vanemahüvitist saada. Või ei olnud emadel eelnevalt töökohta ja nii oleks emade vanemahüvitis olnud üksnes miinimumpalk. Seetõttu pered optimeerisid summaarset sissetulekut ja vanemahüvitise peale jäi endine kõrgepalgaline isa, kes jätkas samal ajal võimaluse korral töötamist.»
Võrk tõi välja ka tsitaadi perekool.ee’st, mis näitab, et pered on aru saanud vanemahüvitise skeemi võimaluste ärakasutamisest: «Meie perele oli kasulikum, kui lapse isa sai vanemahüvitise enda nimele. Lisaks sellele käis ametlikult miinimumi eest endisel tööl edasi. Mina olin sel ajal lapsega kodus, kuigi kindlustuseta. Samas, rahaliselt olime need 6 kuud palju paremas seisus, kui enne vanemahüvitise saaja vahetamist.»
Luksuskaup
«Kokku läheb isadele ligi kümnendik vanemahüvitise summadest ehk eelmisel aastal suurusjärgus 270 miljonit krooni. Kogu vanemahüvitise kulud olid 2,72 miljardit krooni. Isade saadud keskmine vanemahüvitis on palju kõrgem kui naistel – eelmise aasta lõpus oli isadel 18700 krooni ja emadel 10600 krooni kuus. Isad moodustavad tervelt viiendiku maksimaalse vanemahüvitise saajatest.»
Samas ei jää kõik isad koju, vaid suur osa jätkab töötamist ja koju jääb siiski ema - sotsiaalkindlustusameti andmetel sai mullu 31 protsenti isadest lisaks vanemahüvitisele ka töötasu.
Nii leiab Võrk, et võrdõiguslikkuse nimel kõrgepalgalistele isadele vanemahüvitise maksmine ja samal ajal neil töötamise lubamine näib sotsiaalpoliitika kulude otstarbekuse seisukohast lausa luksuskaup. «Eks tuleb siis loota, et isegi kui kõik vanemahüvitist saavad isad ei vaheta kodus lapse mähkmeid, siis väikese omapoolse panuse võrdõiguslikkuse mõtteviisi levitamiseks nad siiski annavad.»
Võrk lisas lõpetuseks, et on selle teema suhtes erapoolik ja kavatseb ka ise hakata sellel aastal maksimaalset vanemahüvitist saama ja võimalusel mõõdukat töötamist jätkata.