Fotod ja video: koolikaaslased panid «Rakett 69» võitja proovile

Teadusvõistluse «Rakett 69» saateajaloo noorim võitja, Gustav Adolfi gümnaasiumi üheksanda klassi õpilane Karl Vilhelm Valter (16) rääkis täna koolikaaslastele innustavalt oma värskest saatekogemusest ning pidi lahendama ka pealtnäha võimatu ülesande – lennutama koolisõrmuse esimeselt korruselt neljandale nõnda, et see sinna 20 sekundiks püsima jääks. Ülesanne osutuski ootamatult keeruliseks. 

Karl Vilhelm Valter jagas oma kooli 11. klassi õpilastega koos eelmise hooaja võitja, 12. klassi õpilase Frida Laigu ja saates osalenud 11. klassi õpilaste Jaan Roobi ja Birgit Sõrmusega oma värskeid kogemusi ja tähelepanekuid, innustades teisigi õpilasi saatest osa võtma. Neid oli kuulamas ka koolidirektor Hendrik Agur, kellel on põhjust olla uhke, sest just Gustav Adolfi gümnaasiumist on tulnud saate kolme hooaja võitjad. «Ühest koolist kolm «Rakett 69» võitjat teeks au igale koolile,» ütleb ta.

Saatevõitjate sõnul tagavad saates edu sellised omadused, nagu uudishimu, ettevõtlikkus, julgus ja loovus. «Hästi mitmekülgne inimene peab olema. Ja inspireeriv,» rääkis Laigu klassi ees, et suur roll on seal meeskonnatööl. Ja kaamerat ei tohi karta, märkis ta, et tegelikult pole see nii hirmus midagi, kui paista võib. Valter lisas omakorda, et võtmesõnadeks ongi hea suhtlemisoskus, loovus ja uudishimu.

Niisama kergelt saateosalejad aga ei pääsenud. 11. klass oli neile välja mõelnud ülesande: koolisõrmus tuleb esimeselt korruselt neljandale lennutada nii, et see seal ka 20 sekundit püsiks. Ülesande lahendamiseks oli mõnikümmend minutit ja kasutada võis kõike, mida koolimaja pealt leiab. «Arvutiklassis on teipi!» hüüdis Valter otsemaid ja tormas koos kaaslastega koolimaja peale vajalikke asju otsima.

«Mulle nii meeldib õppida uusi asju, lihtsalt uppuda sinna sügavale informatsiooni ja omandada neid teadmisi. Mulle nii meeldib see protsess!»

Koolimaja treppidele kogunes kaasa elama hulk õpilasi ka teistest klassidest ning juba õige pea leidsid ülesande lahendajad kõikvajaliku, asudes oma loogikat testima. Aega jäi aga puudu. Sõrmuse lennutasid nad kõrgele üles, kuid pidama see sinna ei jäänud.

«Meil oli vaja kuidagi välja mõelda see kandesüsteem. Mõtlesime, et paneme ta sinna pendli trossi külge. Ja siis oli vaja jõudu, mis lükkaks selle üles, milleks kasutasime kummipaelu ja rakulkat,» selgitas Valter pärast ülesande sooritamist Postimehele.

Keeruliseks muutis selle lahendamise ajalimiit. «Saates nii vähe aega ei antagi ja seal antakse materjalid ette. Praegu pidime jooksma mööda kooli, et kus on kummipael, kas kuskil kontoris või laboris,» rääkis ta. 

«Lisaks proovib ja katsetab teadustoimetus «Raketi» saates kõik ülesanded enne läbi, praegu nad ei olnud seda läbi teinud. Võib-olla oleks seda ülesannet võimatu olnud lahendada. Kuigi muidugi, nagu näha, saime selle üles välja,» ütles noormees, et keeruliseks osutus just see nõue, et sõrmus pidi 20 sekundiks pidama jääma.

«Igal juhul tubli sooritus!» kiitsid pealtvaatajad hiljem.

Uudishimu tõukab tegutsema

Kogu Karl Vilhelm Valteri tegutsemist saatis tohutu energia ja entusiasm. Selline ta ongi: energiast pakatav, alailma rõõmsanäoline. «Vaatan asja huumoriga. Olen kirglik ehk kõike, mida ma teen, teen sada protsenti kirega. Ja uudishimulik olen,» iseloomustas ta end ise.

Uudishimu ongi teda tõuganud kõiksugu asju proovima. «Mulle nii meeldib õppida uusi asju, lihtsalt uppuda sinna sügavale informatsiooni ja omandada neid teadmisi. Mulle nii meeldib see protsess! Nii ma olen õppinud iseseisvalt ära mõne uue instrumendi, teinud nahatööd ja puutööd. Olen teinud ka juustu! Lihtsalt hakkas huvitama, kuidas juustu tehakse ja nii ma uurisin selle kohta, ostsin asjad ja tegin ära,» rääkis ta kirglikult.

Sagedamini suunab ta oma energiat pillimängu, laulmisse, näitlemisse, ürituste korraldamisse ja juhtimisse ning seda kõike kooli kõrvalt. Kusjuures hinneteks on tal valdavalt viied. «Aga kui ka juhtub mõni kolm või neli sisse lipsama, siis see on normaalne,» mainis ta muretult, et ei lase endale läheneva kontrolltöö või eksami pärast ärevusel hinge pugeda.

Kuid kas on ka midagi, mida talle teha ei meeldi? «Tõepoolest, geograafia kaarditööd pole just kuigi lõbusad,» tunnistas ta. «Aga muidu meeldib kõike teha!»

Kõik temavanused noored ei leia siiski nii kergelt tegevusi, mille vastu oleks tohutu kirg. Neile soovitas Valter, et ainus võimalus on kõike proovida. «Proovida muusikat, reaalaineid, kõike tuleb proovida! Praegu on see aeg, kus avastame ennast, kus tuleb käia, teha, võimalustest kinni haarata, elada!»

Ta lisas, et võib-olla on see liiga karmilt öeldud, kuid on tänamatu elada siin maailmas ja lihtsalt olla, ilma et pidevalt uuriks, mis kõik ümberringi toimub ja miks toimub. «See on meeletult põnev!» 

Ent kogu aeg ta siiski tuhat-tulist ei torma, vaid võtab aega ka iseendale. «Kodus olles meeldib mulle magada! Ja puhata. Väga palju aega veedan ka internetis, uurides, vaadates erinevaid videosid, õppides juurde.»

Päev korraga

Tema lemmikuks on videokeskkond Youtube, kust ta on iseseisvalt suurem osa asju õppinud. «See maailm on meil taskus kogu aeg olemas! Olemas on Google! Kuid kõige tähtsam on õppida seda informatsiooni filtreerima, analüüsima ja kasutama. Informatsiooni on ju tohutult, aga see, et sa suudad ruttu sealt seda vajalikku leida ja seda kasutada, see on see oskus, mida on täna vaja õpetada lastele ja täiskasvanutele.»

Tal on suur perekond, kokku on peres neli last. On arusaadav, kust Valteri huvi reaalainete ja muusika vastu tulnud on. Ema ja isa on mõlemad arstid ning ka muusika on alati nende perre kuulunud. «Paljud sõbrad on öelnud, et lõppude lõpuks lähen ma ikkagi arstiks, siin ei ole teist küsimustki,» naeris Valter. «Arsti käekiri on mul ka, ega keegi seda välja ei loe.»

Kuid ise pole ta veel oma tulevikuplaane paika pannud. «Elan päev korraga,» kordab ta ikka. «Eeldan, et jään oma südameasjade juurde ja ilmselt saab muusika olema igas minu päevas. Samamoodi teadus ja... Aga tegelikult ma ei kujuta ette, mis lõpuks saab,» mõtiskles ta, et katsub kõigepealt tänase päevaga ühele poole saada.

Gümnaasiumiõpinguid jätkab ta ilmselt Gustav Adolfi gümnaasiumis matemaatika ja inglise keele suunaga klassis.

Veelkord «Rakett 69» saatele tagasi vaadates tõdes ta, et kõige toredam, aga samas ka raskem oli ikkagi tiimi koostöö. Seda aga, mida ta 10 000-eurose auhinnarahaga teeb, pole ta veel otsustanud. «Arvan, et hea investeerimisvõimalus oleks osta lotopileteid selle raha eest!» naeris ta ja lisas kiiresti, et tegi nalja. «Eks ma veel mõtlen, sest ega kiire ei ole selle rahakulutamisega.»

Viimaks ei jää ka küsimata küsimus, mida ta sööb, et nii tark on – öeldakse ju, et sa oled see, mida sööd –, ja Valter vastas hea meelega. «Söön meeletult šokolaadi ja joon meeletult teed. Just see on minu ajutoit. Natuke porgandit ka, mis on hea silmanägemiseks!» paljastas ta muheledes oma võluretsepti.

Valter tuli «Rakett 69» saateajaloo noorimaks võitjaks möödunud reedel toimunud ülipingelises finaalis. Mõõtu võttis ta 21-aastase Gert Leesiga, kes õpib Tartu kutsehariduskeskuses mehhatroonikat. Kuigi mõlema finalisti oskused olid väga head, suutis Valter konkurenti edestada ning võitis saate, auhinnaks 10 000 euro suurune stipendium. Mõlemad finalistid pääsevad õppima Tartu Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli vabalt valitud erialale.

«Rakett 69» esimene hooaeg läks ETV-s eetrisse 2011. aasta jaanuaris.