/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2017/05/08/6637599t1ha9c1.jpg)
Väikeste maakoolide jaoks muutub Tallinna suurele laulu- ja tantsupeole jõudmine aasta-aastalt keerulisemaks – lapsi «laenatakse» klassist klassi, koolist kooli ning isegi Tallinnast Setumaale.
Kui lapsi ei ole, siis laename
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tantsite nüüd nagu oma elu viimast tantsu!» sosistas Võrumaa Varstu kooli rahvatantsuõpetaja Ave Saluorg igale oma pisemale tantsulapsele kõrva, kui need ülevaatusel ette tantsima hakkasid. Seda need mudilased ka tegid ja nii end Tallinnasse peole tantsisidki.
Õpetaja Saluorg ei saanud aga kuidagi panna väikese Varstu kooli 1. ja 2. klasside lastest välja kaheksat tantsupaari, nagu reeglid ette näevad. Lapsi õpib kahes klassi kokku küll isegi 17, kuid tüdrukuid on rohkem ja kaheksat poissi nende seas lihtsalt pole. Loe, kuidas loed, kaks jääb ikka puudu.
/nginx/o/2017/05/08/6637617t1he8c7.jpg)
«Kui õnnestub Rõuge põhikooliga läbi rääkida ja saada neilt kaks poissi, või siis ehk Mõniste koolist,» pakkus pedagoog välja alternatiive, et ka kaks tema kooli tüdrukut, kes tantse oskavad, peole pääseksid. Kui see plaan ei õnnestu, tulevad appi peokorraldajad Tallinnast. Kuid õpetaja kardab, et siis antakse lihtsalt täispaarid ning oma tüdrukud peavad koju jääma.
Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tantsutoimetaja Kadri Tiis kinnitas, et nagu sai juba enne peoks valmistumist kõigile üle Eesti lubatud, ei ole väikestel koolidel vaja muretseda, et rühmatäit tantsijaid omal võtta pole. Suuremates koolides ning suuremates linnades on lapsi rohkem ja osa jääb neist oma rühmades alati üle, selgitas Tiis.
Kui juuni lõpus, juuli alguses toimuva noorte tantsupeo korraldajad pärast eelproove-ülevaatusi kokkuvõtteid tegid, oli neid rühmi, mis vajalikku hulka tantsijaid täis ei saanud, Tiisi sõnul siiski vähem, kui enne arvati. «Igas rühmaliigis üks kuni kolm rühma,» märkis ta.
Enamasti on tantsuõpetajad puuduvad lapsed ise leidnud. Kas või sealsamas Varstus viib õpetaja Saluorg peole koguni kolm rühma, kuigi koolis on alla 90 õpilase. Vanemate, 7.–9. klasside rühmast on pooled tantsijad n-ö laenatud naaberkoolist Mõnistest, sama õpetaja endise kooli rühmast.
5.–6. klasside rühm on aga Varstus kokku saanud 4.–7. klassi lastest. Väikekoolide puhul on üsna tüüpiline, et ealiselt ei ole rühm päris see, mis liigina kirjas.
Vigala 3+1
Raplamaa Vana-Vigala kooli rühm on aga näiteks kirjas küll 3.–4. klassi liigis, aga tantsijaid leidub seal 1.–5. klassini. «Kõik, kellel polka selgeks sai, tantsivad,» kirjeldas kooli direktor Margit Liira, kuidas rühm kokku saadi. «Esimese klassi kuuest lapsest tantsib kolm, teise klassi kahest õpilasest tantsivad mõlemad, neljanda klassi viiest tantsib kolm, viienda klassi kuuest ka kolm,» loetles direktor peast. «Ja kaks on varutantsijad.» Lisaks «laenati» naaberkoolile Kivi-Vigalale kaks poissi 7.–9. klassi rühma.
Vana-Vigalast on laulud selgeks õppinud ka mudilaskoor ja loodetavasti pääsevad nad ka peole. Kivi- ja Vana-Vigala koolid olid sügisel kokku pannud ka ühise lastekoori, aga see väike koor loobus ise pärast talvist ülevaatust. «Eks lapsed natuke kurvastasid, aga said aru, et väga vägisi pole mõtet pingutada,» võttis Liira kokku.
Metsküla 21
Pisike Metsküla algkool Läänemaal läheb oma 21 lapsega tantsupeole kahe rühmaga ning laulupeol teeb Metsküla kaasa Lõuna-Läänemaa mudilaskooris, lisaks saab Tallinnas laululaval olema selle pisikooli pillimängijaid nii sümfoonia-, puhkpilli- kui ka rahvapilliorkestris. Enam-vähem kõik lapsed tantsivad ja laulavad ning pooled mängivad pilli ka.
/nginx/o/2017/05/08/6637619t1hca73.jpg)
Metsküla tantsuõpetaja Astrid Nikkeli sõnul on väikeste, 1.–2. klassi Mõmmikute rühmas vaid viis paari ning ülejäänud loodetakse peol mujalt rühmadest saada. 5.–6. klassi rühm «laenas» aga neli tantsijat naabritelt Kõmsi koolist. «Tunde oli aga Kõmsi lastega üksjagu keeruline klapitada ning ilma selleta, et lapsevanemad lapsi Kõmsilt meile trenni sõidutasid, ei oleks see võimalik olnud,» oli Nikkel tänulik. «Ühe laagri pidasime Kõmsil, kus on suurem saal.»
Setu-Tallinn
Hoopis eriline on Setumaa Värska tantsurühma lugu. Seal oli 3.–4. klasside rühma õpetaja Piret Torm-Kriisil võtta vaid neli paari. Aga Tallinnast iga nädal Värska kooli tantsuõpetust andmas käival setu juurtega õpetajal Torm-Kriisil on pealinnas ka svingi- ja stepptantsu trupp MODUS, mis samuti rahvatantsupidudel esineb. «Tallinnas mul ka selles vanuseklassis tervet rühma polnud,» selgitas tantsujuht, kuidas sündis setu riietes tantsiv MODUSVärska rühm.
Pool sellest kooslusest on õppinud tantse Tallinnas, pool Värskas ja kahel korral on kogu rühm laagris kokku saanud. Ühel korral Tallinnas ja teisel korral Värskas. Nii ühes kui teises Eesti otsas on tantsulaste pered vastastikku lapsi võõrustanud. Õpetaja sõnul on see olnud laste jaoks nagu erinevate elustiilide kursus. Lisaks on lapsed saanud eelproovides käies veidi reisida – ükskord Põlvas, teinekord Tartus.
Kui Värska lapsi on sõidutanud valla buss, siis Tallinnast on tantsijad reisinud Lux-Ekspressi liinibussiga, kus on pealinlastel saanud nautida moodsaid meelelahutusvidinaid.
Õpetaja Torm-Kriis on oma rühma aga veel segasemaks ajanud, pannes lapsed paaridesse nii, et setu tantsib tallinlasega. «See kõik on midagi palju enamat kui lihtsalt rahvatants,» tõdes õpetaja, kes viib Tallinnast peole ka ühe C-segarühma.
Leisi viimane
«See saab ilmselt olema mu viimane keskkooli segarühm,» möönis Leisi keskkooli tantsuõpetaja Meeli Stankevits. Nimelt on järgmiseks peoks Leisi keskkool juba tegevuse lõpetanud ja alles vaid põhikool.
Rühma kokkusaamine poleks olnud Leisil võimalik ka sel korral, aga õpetaja uuris kolleegilt Kuressaare ühisgümnaasiumis, ega neil paare üle ei jää. Jäigi ja nii tuleb Leisist tantsupeole rühm Üheskoos, kus pooled kaheksast paarist on pärit Kuressaare Õieti rühmast.
Kadri Tiis laulupeo sihtasutusest tõdes, et väikeste gümnaasiumide kadumine maalt tähendab paratamatult ka osa gümnaasiumi tantsurühmade hääbumist. Tiis teab, et mõnel pool on maalt mujale gümnaasiumi õppima läinud üritanud küll kodukohas rahvatantsurühmas edasi käia, aga sellisel rühmal on liiga keeruline kõigile sobivaid aegu leida.
/nginx/o/2017/05/08/6637675t1hf7c2.jpg)
Nooremad tantsurühmad käivad aga sadakonna õpilasega Leisilt peol ikka edasi. Selgi korral sõidab Tallinna veel kaks rühma, kusjuures 5.–6. ja 7.–9. klasside rühmadest on puudu vaid üks poiss ja üks paar. Need loodab õpetaja saada Tallinnast.
Tiisi sõnul on tantsupeo korraldajad arutanud, et võib-olla võiks tulevikus tehagi eraldi rühmaliigi, kus väikestest koolidest saaksid põhikooli osas kõik koos tantsida. Või hoopis erineva suurusega rühmade liigid, et kõik ei ole väljakul kaheksa paariga, vaid võib ju ka nelja või kuue paariga tantsida. Tiis tõdes, et paratamatute muutustega tuleb kaasas käia.
Päris kõik lapsed ja noored, kes tantse õppisid, ei pääsenud tantsupeole selgi korral. Osalevate noorte hulk on aga ikka muljetavaldav ning tuhande võrra suurem kui viimasel korral, 2011. aastal – kokku 8500 tantsijat-võimlejat. Proovid algavad 27. juunil ning noorte laulu- ja tantsupidu «Mina jään» peetakse 30. juunist 2. juulini.
Laulukoorid lõpetavad samuti ettelaulmisi ning tulevast nädalast hakkavad ka nemad saama teada, kellel laulupeopääse taskus. Kooride ülekuulajad on öelnud, et tase on üldiselt väga hea, ning laulupeo korraldajad on andnud märku, et laulukaare alla saavad kõik, kes laulud vähegi selgeks õppinud.