Ilmus Eesti esimene vanasõidukite tunnustamise käsiraamat

Unic klubi autode ja mootorrataste väljanäitus. Foto: Eero Vabamägi

Kõik teavad, mida tähendab sõidukite «must number», mida omistatakse väga hästi säilinud või restaureeritud vanasõidukitele. Kuidas aga «musta numbrit» taotleda ning milline peab olema vanasõidukina tunnustatud sõiduk, on paljudele segane.

Selguse saamiseks on Eesti Vanatehnika Klubide Liidu liikmed koostanud vanasõidukina tunnustamise käsiraamatu, mis sel nädalal esimest korda trükituna ilmub. Koos lisadega väljaanne «Vanad Veljed» tuleb müüki sel pühapäeval, 7. mail Tagadi Restauraatorite päeval Unic-Moto infotelgis. Edaspidi on väljaannet võimalik soetada Eesti Vanatehnika Klubide Liidu juhatuselt.

«Vanad veljed saavad iga aasta mai ja oktoobri esimesel pühapäeval kokku Tagadi Restauraatorite päeval. Neid on kahte tüüpi. Vanad veljed tunneb ära selle järgi, et neil lähevad silmad särama roostes rauda nähes, mõned neist on veidi habetunud, nad ei karda käsi mustaks teha. Teised on kergelt roostes, nad on eelmisest sajandist ning ükski neist ei ole liiga bling-bling. Mõlemad tüübid on silmale mõnusad vaadata ja tavaliselt käega karedad katsuda. Esimese tüübi keskmine vanus üha väheneb, aga teine tüüp vananeb iga aastaga. Ajakirja Vanad Veljed saab Unic-Moto infotelgist ja see sisaldab vanatehnika harrastamiseks vajalikke uudiseid,» ütles Eesti Vanatehnika Liidu juhatuse liige Tõnu Piibur.

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on 2000. aastal seltsinguna loodud ning 2014. aastast  MTÜna tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab enam kui 400 vanatehnikahuvilisega 10 vanatehnikaklubi. Liit korraldab vanasõidukite tunnustamist ning vanasõidukite registri pidamist, esindab vanatehnikahuviliste huve ning korraldab iga viie aasta tagant Vanasõidukite Suursõitu. Seda kõike hobi korras ning klubidesse kuuluvate harrastajate abil.

Nüüd on taastatud 15 aastat tagasi unustusse vajunud traditsioon ning välja antud EVKLi häälekandja Vanad Veljed viies number. Seekordne ajakiri on põhiosas pühendatud vanasõidukite tunnustamise 10. aastapäevale ning sisaldab ülevaadet «musta numbri» ajaloost, samuti nimekirja ligi 400 sõidukist, mis kümne aasta jooksul on saanud vanasõiduki tunnustuse. Ajakirja vahelt leiab ka käsiraamatu, mis on väärt abimees nii vanatehnika tunnustamise ekspertidele kui ka autode-mootorrataste taastajatele.

Eestis on vanasõidukina tunnustatud sadu mootorsõidukeid – sõiduautosid 185, mootorrattaid 159, busse ja veoautosid 20 ning haagiseid üks. Tunnustamist on leidnud ka üks teehöövel: 1925. aastal valmistatud Bitvargen, mille päriskoduks on Varbusel paiknev maanteemuuseum. Kõige vanem vanasõidukina tunnustatud sõiduauto on 1920. aasta Ford RD, kõige vanem buss on 1938. aasta Volvo B14, kõige vanem veoauto 1920. aasta Ford TT ning kõige vanem mootorratas 1928. aasta DKW E 200.

Tagadi restauraatorite päeval toimub ka Zündappide näitus

Pühapäeval, 7. mail Saku vallas Tagadil aset leidev traditsiooniline vanatehnikalaat ehk restauraatorite päev toob kokku sadu mootorratta- ja autodetailidega kauplevaid müüjaid ja tuhandeid ostuhuvilisi Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Poolast ja Soomest. Sel aastal üllatatakse laadakülastajaid ka põneva näitusega, mis on pühendatud Saksamaa viljaka ajalooga Zündappi tehase 100. aasta täitumisele. Zündapp on tootnud mootorrataste kõrval ka muud olulist tehnikat nagu õmblusmasinad, muruniidukid, autod ning lennuki- ja laevamootorid, aga pühapäeval on Tagadil võimalik lähemalt kaeda mööda Eestimaad vuravaid Zündappi mootorrattaid.

Restauraatorite päev on igal aastal mai ja oktoobri esimesel pühapäeval toimuv vanatehnikalaat, mis alustab ja lõpetab kohaliku vanatehnikahooaja. Ürituse korraldaja on Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto.