:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6618597t1hd1a2.jpg)
Valmisolekut Eesti sünnipäeva tähistamises kaasa lüüa on ka venekeelsete inimeste seas üksjagu palju. Eesti Vabariigi 100. sünnipäev ongi erakordselt hea võimalus teha ära suur osa sellest tööst ühiskonna liitmisel, mis varasema paarikümne aasta jooksul pole soovitud moel õnnestunud, tõdeb ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.
p> Tänagi näiteks tõi Narva lasteaed Põngerjas Kreenholmi staadionile Eesti sünnipäeva puhul kokku paarsada last, et lüüa Eesti rahvaviiside saatel tantsu ja lasta taevasse sinimustvalgeid õhupalle.
Kohtla-Järve noortekeskus on tulnud Eesti sünnipäeva puhul välja algatusega paigaldada linna kiiged, kus on peal kirjad "Eesti Vabariik 100". Narva raamatukogu on kutsunud üles lugema luuletusi Eestist ja esitusi salvestama, et need oma kodulehele üles panna. Ida-Virumaa vähemusrahvuste kultuuriseltsid tahavad piirilinna rajada rahvuspuude salu.
Kõik sellised ettevõtmised väärivad suuremat tähelepanu ning samas vajavad ka üle-eestilised sünnipäevaüritused ja algatused rohkem tutvustamist venekeelsetele inimestele.
Eesti tipp-poliitikutel tasub leida aega, et käia riigi kujunemisloost haaravalt rääkimas Ida-Viru linnades. Nii mõnigi üleriigilist kõlapinda omav suurem ainulaadne juubeliüritus tasuks kavandada ka Narva, Sillamäele ja Kohtla-Järvele.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)