/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/03/30/340770t1hc747.jpg)
Inimõiguste teabekeskuse direktori Aleksei Semjonovi sõnul ei vii see, kui Venemaa tunnistab Eesti okupeerimist, kahe riigi suhete paranemise suunas, vaid võib neid hoopis halvendada.
Semjonov: okupatsiooni tunnistamine võib Eesti-Vene suhteid halvendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie poliitikuid rõõmustab see, kui Venemaa tunnistab Eesti okupeerimise fakti,» ütles Semjonov Dzd.ee’le.
Tema sõnul soovib kohalik poliitiline eliit, et Venemaa kahetseks oma minevikupatte Eesti ees, kuid see soov üksnes halvendab Vene-Eesti suhete tausta.
«Venemaa inimõiguste kaitsjad ei ole pakkunud midagi uut. Venemaal on tõsisemaid ja pakilisemaid ülesandeid, sealhulgas inimõiguste kaitse vallas,» rääkis Semjonov.
Venemaa presidendi juurde loodud töörühma tehtud ettepanekute kohaselt võiks Kreml mõista hukka Nõukogude režiimi kuriteod.
Töörühm motiveerib punakuritegude tunnistamist nelja asjaoluga: ühiskonna teadvus vajab moderniseerimist, eliit hakkaks seeläbi valitsejaid toetama, paraneksid suhted lähinaabritega ja tõuseks Venemaa üldine rahvusvaheline maine.
Välja pakutud strateegia kohaselt kaetaks Venemaa sadade mälestusmärkidega, alustataks massilist ajaloouurimist ning avataks arhiivid, mis peaks kõik valmistama pinnase ette ametlikuks deklaratsiooniks.