Nädalavahetuse torm viis Patareilt katuse

Võrreldes naabruses oleva ja eeskujulikult restaureeritud vesilennukite angaariga (tagaplaanil keskel) on Patarei hoonete seisukord troostitu. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa seitsme kõige ohustatuma mälestise hulka kuuluv Kalaranna fort ehk Patarei merekindlus tegi nädalavahetusel suure sammu kõige ohustatuma mälestise tiitli poole, kui torm viis fordi merepoolselt küljelt ära mitukümmend meetrit katust ja lennutas selle kompleksi keskele.

Tuul on teinud nii puhta töö, et fotosid vaadates jääb mulje, nagu oleks lõpuks ometi alustatud Patarei katuse remondiga. Fordi katus on ülalt vaadates kirju nagu lapitekk. Seda on parandatud siit ja sealt, aga uue katuse tegemise tahab Patarei praegune omanik Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) jätta kompleksi tulevasele omanikule.

RKAS on püüdnud aastaid Patareid müüa, kuid seni edutult. Praegu on kompleks müüginimekirjast eemaldatud, kuid seda vaid niikauaks, kuni valmib detailplaneering, mis lubab mälestise vahetusse naabrusse uusi hooneid ehitada. Eelmisel sügisel suleti hoone ka avalikkusele, sest see olevat külastamiseks liiga ohtlik.

RKASi kommunikatsioonijuhi Madis Idnurme sõnul on uudis äralennanud katusest ebameeldiv, kuid mitte üllatav.

«Oleme juba varem kavandanud Patarei katuse remonttöid. Nüüd tuleb seda protsessi kiirendada ning alustada töid kiiremini ja võib-olla mõnevõrra suuremas mahus, kui algselt kavandatud,» ütles ta.

«Katuse olukord on juba kaardistatud ja asutud võtma hinnapakkumisi. Tegemist ei ole kapitaalremondi ega rekonstrueerimisega. Eksperdid vaatasid katuse üle ning kaardistasid nii katusel kui ka karniisidel need kohad, mis vajavad kohest tegelemist. Äsjane torm kindlasti suurendas natuke tööde mahtu ja töö tuleb selle võrra kiiremini ära teha,» rääkis Idnurm.

«Meie kavandatud remonttööd on mõeldud ajutise lahendusena, et selle ajani, kui kunagi algab tõsine rekonstrueerimine, saaks hoone võimalikult vähe kahjustada. Ajas kestev lahendus on võimalik ainult siis, kui hoone täielikult rekonstrueeritakse, ja see oleks juba tunduvalt kulukam,» lisas ta.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Patarei kaitsmiseks loodud kodanikeühenduse SA Kalaranna Patarei juhatuse liige Helle-Silvia Solnask tõdes, et nüüd ei jää RKASil muud üle, kui tegutsema hakata.

«Patarei ei ole võrreldav näiteks linnahalliga, mis on halvasti ehitatud. Patarei on väga hästi ehitatud, aga kui katus lendab pealt ära, siis hakkab hoone palju kiiremini lagunema,» ütles ta.

Solnask lisas, et Patarei seisukord jääb poolelioleva detailplaneeringu pärast veel tükiks ajaks ebamääraseks.

«Asi seisab sellepärast, et planeering on kinnitamata. Ja kinnitamata on see sellepärast, et see oli nii halvasti koostatud. Seal oli palju ebaõigeid andmeid ning pole võimatu, et tuleb korraldada uus avalik arutelu, mis võtab kõik jälle aega. Ja sel ajal Patarei muudkui laguneb. Ja laguneb järjest kiiremini ja kiiremini,» lausus ta.

«Eelmisel sügisel korraldasime Patareis veel ekskursioone, aga kui tahtsime sel kevadel korraldada seal muinsuskaitsekuu lõpetamist, siis öeldi, et ei saa, sest hoone on nii ohtlik, et ilma kiivri ja kindlustuspoliisita ei tohi sinna üldse siseneda. RKAS arvab ise ka, et hoone on juba eluohtlik. Nii et ühe aastaga on olukord palju hullemaks muutunud,» rääkis Solnask.

1840. aastatel valmis saanud Kalaranna forti kasutati aastatel 1920–2005 vanglana. Pärast seda oli kompleksi rentnik SA Mänguväljaku Fond, mis pidas seal vanglamuuseumi ning korraldas ekskursioone ja üritusi. 2016. aasta sügisel sulges RKAS hoone, viidates selle ohtlikkusele.