/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/06/6148769t1ha52b.jpg)
Valitsus andis teada, et Eesti siiski liitub Soomes asutatava Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskusega, mille eemärk on arendada oma liikmete võimeid, kerksust ja valmidust tänapäevases hübriidses ohukeskkonnas toime tulemiseks.
Valitsus otsustas: Eestist saab Euroopa hübriidohtude vastase keskuse asutajaliige
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamisleppele kirjutati Helsingis alla 12. aprillil. Keskuse asutajad olid lisaks Soomele veel USA, Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa ja Saksamaa, ent allkirjastajate hulgas ei olnud algselt projektiga seotud riigiks nimetatud Eestit.
Selle üle imestas president Toomas Hendrik Ilves, kes nimetas seda sotsiaalmeedias täielikuks läbikukkumiseks välispoliitikas. Riigikogulane Eerik-Niiles Kross saatis aga samal teemal kaitseministrile arupärimise. Riigikantselei märkis toona, et lõplikku otsust keskuses osalemise kohta pole Eestis veel tehtud.
Peaminister Jüri Ratas andis möödunud nädalal mõista, et Eesti kavatseb siiski veel sel aastal Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskusega liituda. Ratas selgitas riigikogu infotunnis, et 16 riiki, kes alustasid hübriidohukeskuse loomise protsessi, on kokku leppinud, et kõik, kes liituvad sellega 2017. aasta jooksul, on keskuse asutajaliikmed.
Täna andis valitsus teada, et otsus on tehtud – Eestist saab hübriidohtude vastase keskuse asutajaliige. Peaminister Jüri Ratas rõhutas, et hübriidohtudega võitlemine on oluline nii Eestile kui kogu Euroopale. «Keskusega ühinemine annab meile süvendatud teadmisi selliste ohtude tõrjumisest ning samuti saame täiendada oma oskusi vastavatel õppustel,» ütles Ratas, lisades, et keskuse tegevuses osalemine tihendab hübriidohtude vastases võitluses koostöövõrgustikku nii keskuse liikmete kui EL tasandi ja NATO vahel.
Ta märkis, et Eestis on küberkaitsekeskus, mis tegeleb olulise hübriidohtude valdkonnaga ning Lätis tegutseb strateegilisele kommunikatsioonile keskenduv oivakeskus, kus Eesti samuti aktiivselt osaleb.
2017. aasta teisel poolaastal tööd alustava oivakeskuse tegevussuundadeks on strateegilise tasandi dialoogi ja konsultatsioonide arendamine liikmesriikide, Euroopa Liidu ja NATO vahel. Keskuses viiakse läbi hübriidohtude ja nende tõrjumise meetodite uuringuid, samuti tegeleb keskus õppuste läbiviimisega, et parandada nii liikmesriikide individuaalset võimekust kui ka koostegutsemisvõimet hübriidohtude tõrjumisel. Keskuse tööd suunab liikmesriikide esindajatest koosnev juhtkomitee.
Seni on Eesti aktiivselt osalenud keskuse loomise juures. Keskuse loomiseni viinud konsultatsioonides osalenud riigid saavad sellega ühineda neile sobival ajahetkel ning nad loetakse asutajariikideks.
Soome kõrval on keskuse liikmed praegu Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA. Lisaks Eestile osalesid asutamiskonsultatsioonides, kuid pole veel keskusega ühinenud Austria, Hispaania, Holland, Itaalia, Norra ja Taani.