/nginx/o/2010/09/22/436780t1h2ebe.jpg)
Õppelaenusaajate hulk, kes ei suuda laenulepingust tulenevaid kohustusi pankade ees nõuetekohaselt täita ning kelle eest riik on pankadele võlgnevuse ära tasunud, on viimastel aastatel üha kasvanud.
Õppelaenuvõlglaste hulk kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets ütles ERR Uudistele, et kui õppelaenu võtnul tekivad raskused pangale laenu tagasimaksmisega ja pank on kaotanud lootuse seda tagasi saada, siis pank rakendab nende võlglaste suhtes riigitagatist, s.t. annab võla sissenõudeõiguse üle riigile ja edasi tegeleb võlglastega haridusministeerium.
2010. aasta 7. septembri seisuga laekus pankadelt riigile 476 õppelaenulepingut, mille kogusumma ületas 18 miljonit krooni, 2009. aastal tuli riigile üle 696 lepingut summas enam kui 21,9 miljonit krooni, 2008. aastal sai riik 453 lepingut (14,3 mln krooni) ning 2007. aastal 304 lepingut (9,5 mln).
Joamets selgitas, et ministeerim teavitab võlglast võla riigile ületuleku kohta, märkides ära võla suuruse ning pangarekvisiidid, kuhu saab võlga tasuda, samuti antakse võla tasumise tähtaeg, juhul kui see võimalik ei ole, siis tuleb võlglasel esitada avaldus maksegraafiku koostamiseks.
Kui võlglane kirjale ei reageeri, siis nõutakse võlga tema käendajatelt