Kirik nõuab riigilt kohtuga münte ja Kristuse kuju tagasi

Mündid leiti Risti kiriku parempoolse pingi rea alt. Paremal seina ääres laulunumbrite tahvli kohal on näha kolm tühja kohta, kus peaks asuma Võidukaaregrupp. Foto: Marko Paloveer

Harju-Risti kiriku põranda alt 2010.–2011. aastal põranda vahetamise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omanik selgub kohtuvaidluses, kuna riik peab leidu endale kuuluvaks, kogudus on aga seisukohal, et aastasadade jooksul kirikusse sattunud mündid olid mõeldud annetustena kirikule.

Risti kogudus pöördub aastaid kestnud vaidluse lahendamiseks kohtusse, sest läbirääkimiste käigus riigiga pole omandiküsimuses mõlemat poolt rahuldava tulemuseni jõutud. Kogudust esindava advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaadi Heidi Rajamäe-Pariku sõnul on kohtusse pöördumise eesmärk omandiküsimuse lahendamine, sest müntide kuuluvust pole siiani selgeks vaieldud. Ka pole sarnases küsimuses kohtupraktikat.

«Muinsuskaitseseaduse järgi kuuluvad leiud riigile siis, kui omandit pole võimalik kindlaks määrata. Kogudusest leitud mündikogu omand kuulub aga valdaja omandi eelduse järgi kogudusele ning riik ei ole vastupidist tõendanud. Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane. Mälestiste kaitsmiseks ei pea riik neid endale võtma,» ütles Rajamäe-Parik.

Risti koguduse juhatuse esimehe Anneli Pärlini kinnitusel on rahapakk ja altar kirikus kohad, kuhu on aastasadade vältel annetusi toodud ning tema sõnul on loogiline, et osa müntidest võib kukkuda ka põrandale. «Kuigi leid tundub suur, tähendab see aasta kohta vaid 3-4 mündi kaotamist. Rohkemgi münte leiame me aasta-aastalt kirikust ka täna. Oma aja kohta on tegemist pigem väheväärtuslike müntidega, mis on samuti märk sellest, et neid toodi kirikusse annetusteks,» rääkis Pärlin.

Risti kirik 1928. aastal. Võidukaaregrupp on veel omal kohal. Foto: Erakogu

Risti kogudusel on omandiküsimuses käimas riigiga teinegi põhimõtteline vaidlus, mis nüüd koos mündileiu kaasusega kohtusse jõuab. Nõukogude võimu ajal 1959. aastal viis ENSV kultuuriministeerium kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest ehk Võidukaaregrupp. Vaatamata riigikorra vahetumisele pole kogudusel õnnestunud kujusid tänini tagasi saada ning neid eksponeeritakse Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.

«Riik vaatleb kirikut nagu enda muuseumi, arvestamata seal toimuvat elu ja talitusi, sellepärast on eelseisev kohtuvaidlus märgilise tähtsusega tulevaste leidude mõttes ka teistele Eestimaa kirikukogudustele,» ütles Rajamäe-Parik.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010.–2011. aastal muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.–20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.–17. sajandist. Veel leiti kirikust pärast vana laudpõranda ja pinnase eemaldamist haruldane püstistest paekividest keskaegne põrand.