Ringkonnakohus hakkab arutama Murru vangla süüasja

Murru vangla. Foto: Liis Treimann

Tallinna ringkonnakohus arutab esmaspäeval Murru vangla endiste juhtide ning mitme kinnipeetava süüasjas esitatud apellatsioonkaebuseid.

Kaasuse viisid ringkonnakohtusse nii riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kui ka enamik kohtualuseid. Kui Evestus taotleb oma kaebuses Haru maakohtus õigeks mõistetud kohtualuste süüdimõistmist, siis süüdimõistetud kinnipeetavad soovivad õigeksmõistvat otsust.

Apellatsioonkaebuse esitas ka maakohtus täielikult õigeks mõistetud Murru vangla endine asejuht Gunnar Bergvald, kes taotleb õigusabikulude hüvitamist suuremas mahus. Samuti esitas kaebuse osaliselt õigeks mõistetud vangla julgeolekuosakonna eksjuht Raivo Põder, kes taotleb enda täielikku õigeksmõistmist ning samuti õigusabikulude suuremas mahus hüvitamist.

Ainsana ei puuduta apellatsioonkaebused endist kinnipeetavat Vladimir Živoluppi, kes oma süüdimõistmist ei vaidlustanud ning ka prokurör jäi tema osas maakohtu lahendiga rahule.

Harju maakohus mõistis mullu septembri lõpus Murru vangla endise juhi Gunnar Bergvaldi (36) ja endise osakonnajuhataja Raivo Põdra (37) õigeks süüdistuses, mis puudutasid riikliku järelevalve ebaseaduslikku tegemata jätmist, millega on teisele isikule põhjustatud raske tagajärg, Bergvald jäi õigeks ka esimese astme kuriteo varjamise süüdistuses ning Põdra mõistis kohus õigeks narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemises. Samas tunnistas kohus Põdra süüdi esimese astme kuriteo varjamises ja tal tuleb kohtu otsusel tasuda 58.200-kroonine rahaline karistus.

Bergvaldile peab riik Harju maakohtu otsuse järgi hüvitama tema kaitsjatasu 130.000 krooni ulatuses. Sama summa tuleb riigil tasuda kaitsjatasu hüvitamiseks ka Põdrale.

Romeo Kalda (36) tunnistati süüdi mõrvale kihutamises ja piinamises ning talle mõisteti liitkaristuseks kaheksa-aastane vangistus, mida suurendatakse talle varem määratud karistuse võrra. Kalda lõplikuks liitkaristuseks jääb eluaegne vangistus, mida mees varasemate süütegude eest kannab.

Mõrvas ja piinamises süüdi tunnistatud Sergei Sokolovskile (40) mõisteti karistuseks üheksa aastat vangistust, millest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud aeg kaks aastat, kuus kuud ja kaks päev. Nii jääb Sokolovskil kanda kuus aastat, viis kuud ja 28 päeva vangistust ning ta vahistati otse kohtusaalis.

Juri Stupaki (40) tunnistas kohus süüdi mõrvas ja mõistis talle karistuseks üheksa-aastase vangistuse. Praegu jooksus olev Stupak vahistatakse tema tabamisel.

Rene Vainik (34) tunnistati süüdi mõrvale kaasa aitamises, kinnipeetava poolt narkootilise aine suures koguses valdamises ja pakendamises ning talle mõisteti liitkaristuseks üheaastane vangistus, mida suurendati talle varem mõistetud karistuse võrra ja tema lõplikuks karistuseks jääb eluaegne vangistus.

Vladimir Živolup (48) tunnistati süüdi kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja talle mõistis kohus karistuseks kuus kuud ja 21 päeva vangistust, mis loetaks samuti kaetuks tema eelvangistuses viibitud ajaga.

Piinamises süüdistatud Andrei Tali (33) mõistis kohus õigeks. Mõrvas süüdistatud Karol Lüki (36) mõistis kohus samuti õigeks.

Mullu 5. märtsil alanud kohtuvaidluste käigus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Murru vangla juhi endisele asetäitjale Gunnar Bergvaldile kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga ja vangla julgeolekuosakonna endisele juhatajale Raivo Põdrale kahe ja poole aasta pikkust tingimisi vangistust samuti kolmeaastase katseajaga.

Kuritegelikes ringkondades mõjukale endisele kinnipeetavale Vladimir Živolupile nõudis prokurör seitsmekuulist vangistust, eluaegset karistust kandvale Romeo Kaldale ja Andrei Talile vastavalt kaheksa-aastast ja pooleaastast vangistust ning kinnipeetavatele Sergei Sokolovskile ning Karol Lükile vastavalt kümne- ja kaheksa-aastast vangistust. Praeguseks vanglast vabanenud Juri Stupakile nõudis prokurör kümneaastast ja eluaegset vangistust kandvale Rene Vainikule kuueaastast vangistust.

Süüdistatavate kaitsjad nõudsid oma klientide õigeksmõistmist.

2008. aasta jaanuaris alanud protsessil ütles Bergvald pärast süüdistuse avaldamist, et saab grammatiliselt süüdistusest aru, kuid ei tunnista end süüdi. Samu sõnu kordas ka Põder. Ülejäänud kaheksa süüalust ütlesid lihtsalt, et ei tunnista end süüdi.

Kriminaalmenetlust alustati kaitsepolitsei ettekande põhjal, mille järgi oli mõnel Murru vangla vangil mõjuvõimu nii kaasvangide kui ka vanglaametnike seas.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse süüdistuse järgi jätsid Murru vangla direktori asetäitja Bergvald, julgeolekuosakonna juhataja Põder ja vangivalvur Olaf Tšarnetski teadlikult ja ebaseaduslikult märkamata mitu vangidevahelist füüsilist arveteklaarimist. Bergvaldi ja Põtra süüdistab prokurör ka kuriteo varjamises.

Kohtueelsel uurimisel tuvastati, et Bergvald ja Põder ei avaldanud vangi surnukspeksmises neile teada olnud kahtlustatavate meeste nimesid ning jätkasid kuriteo asjaolude varjamist ka edasises kriminaalmenetluses.

Lisaks leiti Põdra töökabinetist läbiotsimisel suures koguses mitmesuguseid narkootilisi ained, mistõttu teda süüdistatakse ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.

Živoluppi süüdistatakse selles, et ta ässitas kaasvange peksma Ida-Viru kuritegelikku autoriteeti Igor Korseikinit, kes oli teda väidetavalt solvanud. Nii tegi Živolup oma kaasvangile Romeo Kaldale ettepaneku organiseerida Korseikini peksmine.

Kuna peksmine lõppes Korseikini surmaga, süüdistatakse Kaldat kaasvangide ässitamises Korseikini mõrvale.

Eeluurimisel tuvastati, et Kalda mahitusel toimetati Korseikin kambrisse, kus teda ootasid Sokolovski, Lük, Stupak ja Oleg Seppinen, kes peksid mehe surnuks.

Korseikini peksmise ajal innustas Kalda telefoni teel oma kambrist peksjaid ning peksmise lõppedes aitas Kalda kuriteo tagajärgi kõrvaldada.

Sokolovskit, Lükki ja Stupakki süüdistatakse Korseikini mõrvas. Eelmistega koos pole kohtu all Seppineni, sest tema suri mõni aeg hiljem.

Eluks ajaks vangi mõistetud Vainik jättis uurimisandmetel läbipekstud Korseikinile abi kutsumata. Samuti süüdistatakse Vainikut suures koguses narkootilise aine omamises.

Lisaks süüdistatakse Sokolovskit ja Kaldat koos Taliga kaasvangi Ilja piinamises.

Kuriteo varjamises kahtlustatuna olid uurimise all ka kuritegelikus ilmas Slava Kemerovski nime all tuntud Vjatšeslav Gulevitš ja üheks allilma liidriks nimetatud Toomas Helin, kuid uurimine nende süüd ei tuvastanud.

Pärast skandaali puhkemist Murru vanglas tulid ilmsiks ka autoriteetsete vangide jalgrattamatkad vangla juhtidega, vanglaliidrite šašlõkiõhtud ning traadita internetivõimalus vanglas. Uurimise alla sattunud vanglatöötajad kaotasid oma ameti.