26. aprill 2007: varahommikuse politseioperatsiooni käigus piirati Tallinnas Tõnismäel asuv pronkssõduri haljasala aiaga ning ligi üheksa tunniga püstitati sinna hiiglaslik telk, mille all toimusid edasised väljakaevamistööd.
26. aprill 2007: varahommikuse politseioperatsiooni käigus piirati Tallinnas Tõnismäel asuv pronkssõduri haljasala aiaga ning ligi üheksa tunniga püstitati sinna hiiglaslik telk, mille all toimusid edasised väljakaevamistööd. Foto: Liis Treimann

Täpselt kümme aastat tagasi lahvatasid Tallinna kesklinnas rahutused, mida nüüd tunneme pronksiöö nime all. Konflikt, mis mõjus äratusena nii eestlastele kui ka meie venekeelsele kogukonnale, tekitab veel tänagi elavaid arutelusid.

Toonased rahutused rebisid meie silmadelt roosad prillid, et rahvuskonflikt laheneb Eestis iseenesest. Kadusid ka illusioonid selles osas, milliseid võtteid on valmis kasutama riik, mis laiub meist ida pool. Järgnenud aastakümme tõestas, et väärtuste ja huvide eest seismine peab käima nii sõnades kui ka tegudes.

2004. aasta 2. september

Peaminister Juhan Parts lasi Lihulas teisaldada Saksa sõjaväevormis mälestussamba, misjärel rahvuslased hakkasid nõudma Tallinnas Tõnismäel asuva Punaarmee mälestussamba teisaldamist.

Kommentaarid
Copy