Pärnu maakohtu kohtuniku käitumine on ministri arvates kahetsusväärne

Rein Pokk pole eri põhjustel kohtuistungile jõudnud. Takistuseks on saanud nii edasilükkamatud tööülesanded kui tervisemured. Pilt on tehtud 2003. aastal istungil, kus Pokk teeb kohtunikutööd. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Justiitsminister Urmas Reinsalu peab alkoholijoobes roolis vahele jäänud Pärnu maakohtu kohtuniku Rein Poki kohtuistungitele mitteilmumist kahetsusväärseks. Kohtunike ühing enne kohtu otsust pooleliolevat menetlust ei kommenteeri.

Mullu augustis napsisena autoroolis politseile vahele jäänud Pärnu maakohtu kohtunik Rein Pokk vaidlustas endalt proovi võtmise protseduuri ega ole alates 31. jaanuarist ilmunud kohtuistungitele.

Kohtusüsteemi autoriteedi huvides on Reinsalu sõnul jõuda selles asjas kiiresti selgusele ja kujundada kindel seisukoht. «See olukord on kahetsusväärne. Kohtunikud eeldavad kohtumenetluses õigusega, et menetlusosalised ei hoia asja menetlemisest pahatahtlikult kõrvale. Kui kohtunik hoidub kõrvale menetlemisest asjas, kus ta on ise pool, ei saa seda kuidagi vabandada ja see rikub kohtunikuametile esitatavat usaldusväärsuse nõuet. Samamoodi väärib hukkamõistu joobes juhtimine, eriti kui seda teeb õigusemõistja,» ütles minister.

Reinsalu möönis, et olukord, kus kohtunikule on määratud joobes juhtimise eest karistus, see on vaidlustatud ja on kahtlus, et isik hoidub menetlusest kõrvale, kahjustab rängalt õigusemõistmise autoriteeti. «Loodan, et selgus, kas inimest süüdistatakse aluseta või mitte, saabub venitusteta,» lausus justiitsminister ja täpsustas, et kohtute seadus näeb ette kohtusüsteemi enda menetluse, kui esineb kahtlus, et ametis olev kohtunik on sooritanud vääritu teo.

Eesti Kohtunike Ühingu esimees Virgo Saarmets ütles, et nad ei saa kommenteerida konkreetse kohtuasja menetlemisega seonduvat ega anda täpseid asjaolusid teadmata ka hinnangut kolleegi käitumisele.

Saarmets märkis, et istungile kutsutud isiku mõjuva põhjuseta kohale mitteilmumisele on kohtul võimalik reageerida mitmeti ja Postimehe artikli põhjal saab järeldada, et asja menetlev kohtunik ei ole ka praegusel juhul jätnud kaebuse esitanud isiku mitteilmumisele reageerimata.

See, kas kohtuistungile mitteilmumist saab ette heita, sõltub isiku ametikohast olenemata Saarmetsa sõnul sellest, kas inimene oli kohtuistungi ajast teadlik ja kas tal oli kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus või mitte. «Näiteks ei saa ühelegi isikule ette heita ootamatut rasket haigestumist. Seda, kas konkreetses asjas mõjuv põhjus esines või puudus, on pädev hindama ainult asja menetlev kohus,» lausus ta.

Saarmets lisas, et väärteomenetluse seadustik näeb ette, et kui asja arutamisele ei ilmu mõjuva põhjuseta kaebuse esitaja, keda oli kohtukutses teavitatud kohtuistungist osavõtu kohustuslikkusest ja kes ei ole ka eelnevalt taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist, jätab kohus tema kaebuse läbi vaatamata.

Seega ei ole vähemalt väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamisel tegemist olukorraga, kus isiku mõjuva põhjuseta mitteilmumine takistaks iseenesest asja lahendamist.