:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6701791t1h80c0.jpg)
EV100 programmi kuuluv «Laste Vabariik» on lastele suunatud ettevõtmiste sari, mis sõidab igasse Eesti maakonda kohale, pakib lahti teatrilava, atraktiivse labürint-linnaku koos teematornidega ja töötubade ala ning kutsub pealinnast kaugel(gi) elavad lapsed üheks päevaks kogema midagi ainukordset – Eesti sajandat sünnipäevapidu.
«Pikemalt seletades on kümned eesti laste hulgas populaarsed muuseumid ja keskused ühendanud oma teadmised ja parimad oskused ning koostanud atraktiivse ja mängulise rändnäituse. Ning seadnud kokku töötoad, milledes näitusel ja näidendis nähtut edasi võib arendada. Üks on kindel: meie tegevustes on lapsed osalejad, mitte ainult vaatajad ja kuulajad,» räägib projekti juht ja idee autor Triin Soone.
Sari seob erinevad valdkonnad, toetub väärtuskasvatuse põhimõtetele ja pakub lastele arendavat ja loovat tegevust ning harivat ja kvaliteetset meelelahutust.
/nginx/o/2017/04/24/6588665t1h5792.jpg)
««Laste Vabariik» on sellisena üks ja ainukordne ning kogu elamustuur on kõigile tasuta sooviga, et see jõuaks iga lapseni» kinnitab Soone. «Ent see ei tähenda mingil juhul, et pakutav on ülejala tehtud või tegijate jaoks teisejärguline. Vastupidi,» rõhutab ta.
Ratastel riik
Elamustuur liigub ringi nagu vandersellid kunagi, läbi kõigi Eesti maakondade suurde autohaagisesse pakituna ning ühtekokku vähemalt 14 rattal.
«Silberauto juht Väino Kaldoja eestvõttel valmib tuuri tarbeks eriline haagisauto, mis avaneb kohapeal välilavaks. Selline unikaalne ja innovaatiline sõiduk mahutab kogu Laste Vabariigi,» rõõmustab Soone.
Ka elamustuuri jaoks kirjutatud näidendi lavastaja Taavi Tõnisson usub, et koostegemise rõõm on kõige suurem rõõm.
«Olen kogenud nii lapse, isa kui ka näitlejana ning usun, et kui seda rõõmu jaguks meie kõigi tegemistesse, oleks maailm parem paik,» usub kahe lapse isa.
Juubeliprogrammi kuuluva näidendi proovid on täies hoos ja ühtekokku on trupis kaheksa näitlejat. «Professionaalsus peab säilima ja seetõttu on meil kaks truppi,» nendib Soone. Tõnisson kiidab aga Viljandi kultuuriakadeemia tublisid tudengeid, kes on laval kolmel moel: «Mängitakse nii kahe kehanuku kaudu, kui ka tavalise inim-näitlejana, mängus on ka ehtsad käpiknukud.»
Lavastuse kunstilise kujunduse teeb kunstnik Mae Kivilo, muusika loob Liina Sumera.
Nagu vanakraamipood väiksel saarel
Näidendi pealkiri on «Kõige parem kingitus» ning Kätlin Vainola kirjutatud teksti sisu on sügav ja mitmekihiline. Peategelasteks on kaks atsakat vanaprouat Hulda ja Gulda, kes elavad ühel väikesel saarel ning peavad vahvat vanakraamipoodi. Vabariigi 100. aastapäeva hommikul pidupäevakooki küpsetama asudes avastavad naised aga, et korsten ei tõmba. Kutsutakse muidugi korstnapühkija, ent katusele ronivad ka prouad ise. Kuna nad sinna siis kinni jäävad, tuleb tuppa jäänutel kook valmis teha. Küpsetuslõhnade saatel arutletakse, mida riigi sünnipäev täpsemalt tähendab ja kas kinke ka saab?
«Kuna lugu on vaatamiseks väikelapsest täiskasvanuni, siis on ka sõnum igale meist erinev. Ilmselt näevad 1987. aastal lapsed olnud kogu etendust isemoodi,» mõtiskleb Tõnisson. Ta kiidab näidendi autorit: «Vainola kirjutas lihtsakoelise, kuid suurepärase näidendi, kus on vahvad situatsioonid ja
mahlakad karakterid. Näiteks Suitsupääsuke Teele, kes jõuab erandkorras varem lõunamaalt koju ja Tolmurull Asalea, kes igatseb rahu ja kordab pidevalt, et «nii nagu praegu on, on hästi. Peaasi, et miski ei muutu».»
Pass, mis tagab õigused
«Teater päästab maailma – muudab empaatiliseks. Kui me suudame lapsele kinkida ühe ilusa päeva, anda elamuse ja tuua ta rõõmu juurde, siis on Laste Vabariik päriselt olemas ja iseseisev,» on Tõnisson veendunud.
Tingimused selleks on loodud, isegi passid on tegemisel.
Kõik kuni 12-aastased lapsed saavad oma passi, mis kehtib Laste Vabariigi kodaniku tunnistusena. Pass tagab osalejale tasuta või sooduspääsme päris ehtsasse muuseumi ja elamuskeskusesse. «Tingimuseks on, et see asutus on meie elamustuuriga ühinenud ja sel moel oma osa Laste Vabariigi sünniloosse kirjutanud,» täpsustab Soone.
Passi lõplik vorm ja kehtivusaeg selgub maikuu lõpuks.
Väikeste vabariigi suur õpetus
Laste Vabariigi kõige suurem väärtus on see, et tegutsetakse koos.
Mida aga 100 aastane riik sellest elamustuuril nähtavast lavastusest oma tuleviku tarbeks kõrva taha võtta võiks?
«Koos saame kõigest läbi ja üle on näidendist kõlama jäänud mõte,» lausub Tõnisson.
«Elamustuuri ette valmistades oleme kogenud, et koos suudame palju teha – kui kõik panevad natuke, siis saab kokku palju» lisab Soone. «Ja kui argistest tegemistest tülid ja tühja-tähjaga tegelemine välja heita, siis ongi sõnum koos. Kui selle saaks üle võtta, oleks meie väike riik kohe hulga suurem,» lausub Tõnisson lootusrikkalt.
MIS ON «LASTE VABARIIK»?
:format(webp)/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)