Abituriendid said eksamil kirjutada soorollidest ja sotsiaalmeediast

Täna sai avapaugu järjekordne riigieksamite periood, kui kell 10 alustas eesti keele riigieksami lahendamist 6842 noort.

Kokku kuus tundi kestnud eksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. Eksamitöös oli neli varianti ning eksaminand võis nende hulgast valida sobivaima.

Lugemisosa ülesanded tuginesid Leelo Tungla, Kätlin Kaldmaa ja Jan Kausi luuletustel kogumikust «Raamat: raamatule pühendatud luuletusi eesti luuletajailt», Triin Toomesaare mõistujutul «Kolm õde ehk Teekond sinna, kuhu naistel asja pole», Andra Siibaku artiklil «Facebooki «hea uus ilm»» ning Henri Ormuse artiklil «Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil».

Video: kuidas läks eksam abiturientidel?

Teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline arutlev lühikirjand. Kirjandi teema võis siduda eksami esimeses osas valitud teemaga, aga kohustuslik see ei olnud.  

Esimese variandi valinud eksaminandid võisid käsitleda ilukirjanduse mõju tänapäeva ühiskonnas ning analüüsida, kas ilukirjandus on eluliselt vajalik nähtus. Teises variandis sai arutleda, kuidas mõjutavad stereotüübid tänapäeval arvamust soorollidest ja missugused muutused on toimunud inimeste arusaamades viimase sajandi jooksul.

Soorollidest kirjutanud Mustamäe gümnaasiumi abiturient Merilin Rootsma (18) arvas, et tal läks hästi, kuigi kirjandi kirjutamine valmistas ehk pisut raskusi. Kõige rohkem kardab ta matemaatika eksamit. Just matemaatikat mainisid ka teised abituriendid.

Alexander Lawrencs (18) kirjutas samuti soorollidest ja temagi arvas, et eksam läks hästi. Huvitavaks pidas ta ka lugemisosa, mis rääkis tuumaenergia kasutamisest tulevikus.

Kolmanda variandi valinud võisid analüüsida, mis tagajärjed võivad olla, kui inimesed alahindavad ohte ja ülehindavad võimalusi, mida on kaasa toonud informatsioonist küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm.

«Kõik teemad olid arusaadavad,» rõõmustas sotsiaalmeediast kirjutanud Elis Roos (19), kes tahaks peale keskkooli õendust õppima minna. Roos soovib eksami eest vähemalt 80 punkti saada.

Eduard Kuzovlev (18) lisas, et kirjandi teemad ei olnud tõesti rasked, kuid pisut raskusi valmistasid lugemisosa küsimused. «Tahaksin vähemalt 50 punkti saada,» märkis noormees, kes plaanib sisse astuda muusikaakadeemiasse.

Neljas variant võimaldas arutleda, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi ja mis on selle positiivsed ning negatiivsed küljed.

Tehnoloogiast kirjutanud Allan Raudsepp (18) kiitis, et teemad olid head. Pärast keskkooli tahab noormees inseneriks õppida. 

Eksamiperiood jätkub kolmapäeval, kui toimub eesti keel teise keelena eksam, kuhu on registreerunud 2313 eksamitegijat. Inglise keele riigieksam toimub 2. mail ja periood lõppeb 12. mail matemaatika eksamiga.

Abituriendid peaksid oma eksamitulemused teada saama 19. juuniks.