Saluveer rikkus ministeeriumi arvates seadust

Haridus- ja teadusministeerium leidis täna kokku kutsutud ümarlaual, et Georg Otsa kooli direktor Aarne Saluveer on kooli uue palgakorralduse rakendamisel rikkunud seadust. Koolijuhi jätkamise osas otsust ei langetanud, ministeerium soovib Saluveeriga see nädal eraldi kohtuda.

Kaks tundi kestnud ümarlaua põhiküsimus oli vaidlus palgasüsteemi kehtestamise üle. Kui õpetajad leiavad, et neid ei teavitatud palgakorralduse muudatustest, mille tulemusena paljudel töötajatel palk langes, siis kooli juhtkond ütleb, et muudatustest teavitati ette.

«Kahjuks me oleme sunnitud ministeeriumi poolt tõdema, et selles protsessis on koolijuht teinud vigu, on rikutud seadust ja ei ole võib-olla piisavalt põhjalikult panustatud sellesse, et õpetajaid kaasata,» ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko.

Ministeerium ei võtnud Tiko sõnul seisukohta, kas Saluveer võiks direktoriametis jätkata. Miks ministeerium poole aasta jooksul sekkunud pole? «Ministeerium lähtub eeldusest, et meil on kompetentsed koolijuhid,» lausus Tiko ja lisas, et ministeerium on koolijuhiga olnud kontaktis alates sellest, kui esimesed mõtted palgasüsteemi muuta tekkisid.

«Kahjuks me oleme sunnitud ministeeriumi poolt tõdema, et selles protsessis on koolijuht teinud vigu, on rikutud seadust ja ei ole võib-olla piisavalt põhjalikult panustatud sellesse, et õpetajaid kaasata.»

«Selle süsteemi rakendamine direktori poolt ei olnud meie jaoks piisavalt arusaadav mingil hetkel ja praeguseks me oleme jõudnud sellele tõdemusele, et vigu on tehtud,» nentis Tiko.

Õpetajad võtsid ümarlaual seisukoha, et nemad palgakorralduse aruteluga enne edasi minna ei saa, kui koolil on uus direktor. Seega nõuavad töötajad jätkuvalt Saluveeri lahkumist.

«Töötaja seisukohalt ei ole see situatsioon meie poolt nähtuna hea, sest palk on läinud pigem väiksemaks, kui see enne oli, palgatõusust isegi ei saa rääkida,» nentis Hõlpus.

Õpetajad soovisid ministeeriumilt sekkumist varem. «See oli meie jaoks tõesti nagu viimane appikarje, kuhu pöörduda, sest need vastused on alati olnud umbmäärased ja vihjetena mingitele seadustele ehk tundub, et sisuliste küsimustega nad ei ole proovinud tegeleda,» märkis ta.

Saluveer ise ametist lahkuda ei kavatse. Ta ütles, et see oleks kahtlemata lihtsam, kuid tema hinnangul vastutustundetu, sest algatatud muudatused, sealhulgas uus õppekava, vajavad elluviimist. Saluveeri arvates on kooli palgasüsteemi igal juhul vaja muuta. «Täna ära minna ja öelda, et las keegi teeb seda edasi või jätab tegemata, ei tundu õige mõistlik põhjus,» lausus ta.

Väidetavat seaduserikkumist kommenteerides tunnistas Saluveer, et teavituskohustust on tõenäoliselt rikutud, kuid see on tema sõnul hämar ala, kus kumbki osapool pole osanud tegevusi korrektselt protokollida.

Kooli rahulolu-uuringu tulemuste languse kohta ütles direktor, et rohkem kui pooled õpetajad olid viimase küsitluse järgi temaga rahul. 136 lepingulisest töötajast nõuab umbusaldusavalduses Saluveeri lahkumist aga koguni 79.

Kuna Otsa kool on riigikool, peab umbusaldusavalduse asjus lõpliku otsuse langetama ministeerium. Formaalselt saab lepingu lõpetada ministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. Otsa kooli õpetajad saatsid ministeeriumile umbusaldusavalduse 12. aprillil.

Peamiseks tüliõunaks sai mullu septembris kehtima hakanud kooli uus palgakorraldus. Õpetajad said enda sõnul õppeaasta algul lubaduse, et palk tõuseb. Kui palk reaalsuses septembri lõpus laekus, siis selgus, et see oli paljudel hoopis langenud.

Saluveeri tehtud muudatuste järel tõusid kutseõpetajate palgamäärad 20–25 protsenti, mis kergitas täistööajaga töötava pedagoogi töötasu paberil tõesti 1080–1330 eurole kuus. Ent kui varem tuli täistöökoha saamiseks kõigil Otsa kooli õpetajatel anda 22 õppetundi nädalas, siis nüüd 26–30 tundi.

Otsa koolis on palju osakoormusega õpetajaid, sest suur hulk neist töötab kooli kõrvalt interpreedina.