Ööl vastu laupäeva juhtunud intsident, kus politsei pidi kihutava mootorratturi peatamiseks ratturi teelt välja suruma, on sotsiaalmeedias tekitanud kõneainet, kas politsei käitus õigesti või mitte.
Vandeadvokaat: ärme unusta, et 200 km/h sõitev mootorrattajuht on ohtlik nii teistele kui iseendale (98)
Ratturi enda sõnul on tal piinlik ja ta tunneb end süüdi, kuid peab politsei käitumist mõtlematuks ja ohtlikuks. Loe lähemalt: Mootorrattaga politsei eest ära kihutanud ja pikali rammitud noormees: mul on piinlik, aga politsei käitus mõtlematult!
Postimehe andmetel ei sattunud mootorrattur liiklusreeglitega pahuksisse aga mitte esimest korda. Nimelt on mees möödunud aasta oktoobris saanud karistuse, kui eiras autoroolis 50 km/h kiirusepiirangut, ületades seda vähemalt 27 km/h.
Rääkides aga kõne all olevast viimasest põgenemisest mootorrattaga, on vandeadvokaat Dmitri Školjar seisukohal, et politsei pidi raskete tagajärgede ärahoidmiseks võimalikult kiiresti tegutsema. «See on seadusest tulenev kohustus. Ärme unusta, et 200 km/h sõitev mootorattajuht on ohtlik nii teistele kui iseendale.»
Lisaks pööras Školjar tähelepanu sellele, et kui mootorattajuht otsustas eirata politsei peatumismärguannet, siis ta teadis, et sellele järgneb vastav reaktsioon. «Seega kõik võimalikud riskid olid isiku poolt omaks võetud.»
Roheliste juht Züleyxa Izmailova ütles, et ei õigusta liiklusrikkujat ega tolereeri inimeste eludega riskimist, kuid loodab, et selline politsei käitumine pole reegel, vaid suur erand.
«Väga jõhker käitumine politsei poolt. Mis värk selle tagaajamisega on? Aastaid tagasi jälitas politsei Pirital autotäit noori inimesi eriti ohtlike kurvidega kloostrimetsa teel ning tagaajamine lõppeski suure pauguga. Kas liikluspolitsei eesmärk pole mitte liiklust rahustada ja tagada teiste liiklejate maksimaalne ohutus ja kas liiklushuligaani jälitamine, mille käigus tõusevad sõidukiirused veelgi enam, seda eesmärki täidab? Näeme hoopis mingit märulit ja verd igatsevat käitumist. Nagu püüaks kärbest kirvega tabada! Kas probleem võib olla patrullide vähesuses ja kokkuhoiu poliitikas?
«Ma ei ole küll spetsialist, aga mulle tundub, et ohutum oleks liiklushuligaanist teada anda mõnele patrullile, mis kihutajale tee peale vastu tuleks ja kinni peaks?»
Endise poliitiku Evelyn Sepa sõnul võtab politsei sellises olukorras kaalutud riski. «Kui tüüp ise oli ogar ja seadis enda kaassõitja ohtu, süüdistagu vaid iseennast ja häbenegu nurgas. Siin ei maksa kiruda ega politseid siunata, et see vähendas võimalike kannatajate hulga kaheni.»
«Millised oleks alternatiivsed kahjud võinud olla!? Kümned vigastatud või paljud hukkunud! Mõnes riigis oleks otsasõidu asemel lihtsalt kuul kerre põrutatud ja tüüp nii maha võetud muud kaalumata.»
Endine sportlane ja poliitik Erki Nool võrdles kihutavat mootorratturit linna vahel liikuva pommivööga inimesega. «Kui pommivööga isik kõnnib mööda linna ringi,kas siis politsei peaks reageerima? Kas 200 km/h kihutav persoon ei ole teistele eluohtlik? Sellise stiiliga sõidab ta varem või hiljem ennast kasti. Lihtsalt kaaslane, kes otsustab taha istuda, osaleb samuti vabatahtlikus suitsiidis.»
Evelin Ilvese sõnul kasutatakse selliseid meetodeid «võib-olla kusagil kolmanda maailma dikatuuris ent vaevalt sealgi.»
«Hirmutav. Kui poliitiline ladvik on enneolematult ümmargune ja nende retoorika intellektuaalne tase näib vaid langevat, võtabki võimu rusikas. Tere tulemast politseiriiki!»
Vandeadvokaat Carri Ginter kirjutas, et juhtunu on
vastupidine politseiriigile. «Kui Eestis politsei sind kinni peab, ei ole tarvis karta, et peksa saad või sisuliste ebaviisakuste ohvriks langed. Sellises keskkonnas on kihutaja peatamine proportsionaalne ja vastutustundlik tegu.»
Ginteri sõnul võib põgeneja puhul olla arvestatav kahtlus, et tegemist on tagaotsitava isikuga, kes püüab tabamist vältida. «Mõistlik inimene ju ei põgeneks.»
Andrus Karnau sõnul käitus politsei «täiesti mõtlematult».
«Õudne. See oli ainult võimu näitamiseks, kusjuures väide 200 km/h kohta on ka küsitav. Kaks inimest vigaseks sõidetud.»