:format(webp)/nginx/o/2017/04/21/6572139t1h505a.jpg)
XII noorte laulupeo lastekooride liigijuht Janne Fridolin loodab kohata laulupeol säravaid silmi ja laulupeost õhinal olevaid lapsi ja õpetajaid, kes on sama ootusärevad kui ta ise.
Lastekooride eestvedaja: rahu igatsus on nii tugev, et pole olnud mõtteski kuhugi mujale minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise ootusega lähed vastu XII noorte laulupeole?
Soovin, et laulude õppimisprotsess ei oleks liiga raske ega ka igavalt lihtne, et rõõmu oleks rohkem kui muretsemist, et lastekoorilaulud kõnetaks iga lauljat ka isiklikult, et igaüks leiaks ja hoiaks omaenda paradiisi südames ning annaks sellest killukese laulukaare all, kus igast killust saab suur, tervet lauluväljakut kattev armastusepilv.
Kellest koosneb Sinu meeskond?
Lastekooriliigi meeskonda iseloomustab hea huumorimeel ja töökus. Minuga koos on laulupeovankrit vedamas suure südamega energiapomm Toomas Voll, kes tegutseb peamiselt Pärnus, juhatab mitmeid koore, lauljaid, näitlejaid. Toomas on paljudele noortele tuttav juba eelmistest laulupidudest.
/nginx/o/2017/04/21/6572091t1h160e.jpg)
Lisaks on meiega imepärase naeratuse ja kerge tantsujalaga Ulrika Grauberg, kelle tööks on mitme Haapsalu koori ja tantsurühma juhendamine.
/nginx/o/2017/04/21/6572103t1h99be.jpg)
Meid täiendab veel noor ja andekas dirigent Ingrid Roose, kes töötab hetkel mitme koori juures ning õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemias orkestridirigendiks.
/nginx/o/2017/04/21/6572113t1hd589.jpg)
Milline tähendus on Sinu jaoks sõnapaaril «mina jään»?
See on minu juurte lugu. Ma mäletan oma vanavanaema ja vanaema, lapsena olin väga tihti vanaema hoida. Kõik need jutud nende emadest-isadest, vanaemadest-vanaisadest on saatnud mind väikesest peale. Kui vanaemalt jälle mõnda «vana aja juttu» nõudsin, siis fantaasia jooksis nii elavalt, et nägin jutukaadreid veel uneski. Need jutud ja need inimesed hoiavad mind siin tugevasti oma juurtega kinni.
Käin aeg-ajalt paigus, kust minu esivanemad pärit on, istun maja varemetel ja tunnen end alati nagu suure rahuga täidetuna. Kuigi mulle meeldib vahetevahel käia Eestist ära, päikest otsimas, siis sellist rahu, mis siinsetes metsades kõndides või mahajäetud külades tekib, mujal ei ole. Selle rahu igatsus on nii tugev, et pole olnud mõtteski kuhugi mujale minna ja jääda.
Milline on Sinu kõige meeldejäävam mälestus seoses laulupeoga?
Laulupeorong – see oli kõige lahedam asi üleüldse, et sõitsime Jõgevalt laulupeole alati rongiga. Kõik koorid kamandati läbi ruupori rongi ning minu meelest seda vahepeal nimetatigi laulupeorongiks, sest seenelised ja muu rahvas sinna küll enam ei mahtunud. Ja see tunne, et nüüd ongi käes laulupeole minek, et ühelt poolt valdas suur erutus ja rõõm ning teiselt poolt sama suur koduigatsus, mis tekkis kohe rongi istudes ja lehvitades. Ja me lehvitasime nii kaua, kui perroonil olijatest said väiksed mustad täpikesed.
Mida ja miks tooksid esile oma liigi repertuaarist?
Kõik neli lastekoorilaulu moodustavad sisulise kui ka muusikalise terviku. Meie liigi esimene laul on kokkutulemise-kokkulaulmise ja ühtehingamiselaul. Aarne Vahuri ja ansambel Collage´i paremikku kuuluv «Mets neidude vahel» on Eesti jazzi juured, klassika, mis väärib elus hoidmist. Aarne Vahuri isiklikult aitas laulu üle vaadata, kohendada laulukaare jaoks veelgi paremaks. Siiski, meie soov on säilitada laulu autentne kõlapilt koos jazzansambliga.
Kui noored on kokku tulnud, õhtu on saabunud, siis teine laul on kui lugu, mida kokku saades jutustatakse, meie kavas on see klassika – 29-aastase Gustav Ernesaksa loodud «Päev läheb puudele punane» (1937), mis on õitsilaul ooperist «Pühajärv», tekst rahvaluulest. See laul oma kolmehäälsusega on täiuslik – kõik partiid on loogilised, kuid mitte labaselt lihtsad, vaid ka väljakutset esitavad.
Kolmas laul on pidu! Selles vanuses noored on kõige energeetilisemad, see on elujaatav, kuid samas uljalt nooruslik laul. Et rõkkaksime maailma helisema muretult, lapsemeelselt. See on kava kulminatsioon, mis loodetavasti paneb lauluväljaku kaasa laulma! Koos ansambliga Curly Strings, kes juba on andnud ka nõusoleku ise kohal olla, lauldakse ja tantsitakse laval «Maailm helisema»!
Laul on lihtne ja hoomatav kõikidele kooridele, tuttav igale eestlasele ja aastal 2017 tasub ta uuesti ellu äratada! Lastekoori iga on tundlik iga, igal noorel on oma unistus. Ploki lõpetab sisemine õnnetunne – siin on hea elada, see siin ongi minu paradiis. Mari Jürjensi «Paradiis» sündis 2006. aasta kevadel. See on noore juure, suurepärase muusiku, laulukirjutaja ja sel hetkel 22-aastase laulja hingematvalt kaunis laul, mille sõnum liigutab. See on õnneliku noore inimese sõnum, mis võikski jääda meie ploki lõppu kaikuma. Kooriteoseks on laulu seadnud Andres Lemba.
Sinu üks praktiline soovitus noorele, kes tuleb laulupeole?
Kuuma päikese eest oled kaitstud, kui pistad kotti veepudeli ja päikesekreemi, vihma eest saab põgeneda vihmakeepi, mis pista samuti kotti!