:format(webp)/nginx/o/2017/04/20/6570335t1h0514.jpg)
Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull ütles, et kui ajakirjanike tööga palju tähelepanu pälvinud «Aktuaalse kaamera» uudistesaates jäi ta rahule, siis rahule ei saanud jääda peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase stiiliga põigelda kõrvale talle intervjuus esitatud küsimustest.
«Jüri Ratas kõigepealt alustas seda intervjuud klassikalise Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti stiilis, kus ta tegelikult Astrid Kanneli väga leebetele, aga siiski järjekindlalt esitatud küsimustele andis mingisuguse vastuse alles kolmandal katsel. Ta lõpuks ikkagi möönis, et jah, tõepoolest jooksev eelarve läheb defitsiiti ja läheb defitsiiti selles ulatuses, mis varasematest eelarvetest oli ülelaekumine,» rääkis Rull ja lisas, et see teema oli enne kokku lepitud ja Ratas peaministrina pidi sellele vastama.
Seejärel ütles teine saatejuht Priit Kuusk, et neil on mõni minut aega ja kuna Ratas on Keskerakonna esimees, siis oleks aktuaalne rääkida ka Aleksei Semjonovile Tallinna teenetemärgi andmisest.
«Jüri Ratas hakkas väga selgelt kõrvale põiklema ega tahtnud ka kolmandal katsel vastata,» kirjeldas Rull. Kui Kuusk sai vastuse kätte, et peaminister seda heaks ei kiida, küsis ta veel Tallinna Televisiooni kohta.
«Ja kui peaministrile midagi ei meeldi, siis ta valmistab end järgmine kord paremini ette. Kõik teavad, et ajakirjanikud tänasel päeval poliitikuid ei silita, et kas te olete olnud nii tubli ja veel jätkaksite oma tööd, vaid vastupidi, poliitiku üks roll ongi vastata kõikidele teravatele küsimustele ja nii otsekoheselt ja selgelt kui võimalik. Jüri Ratas jääb nende vastustega lihtsalt jänni.»
Rulli hinnangul oli küsimus igati asjakohane, sest Keskerakond on Tallinnas võimul ja Jüri Ratas on erakonna esimees. «Ka sellele küsimusele oli taaskord väga raske vastust saada ja alles mitmendal korral Ratas möönis, et see ei tohiks olla propaganda, mida telekanal näitab,» nentis ta.
Ratas jäi peaministrina otsestuudios kommunikatsioonieksperdi arvates selgelt jänni. «Ta oleks võinud rahulikult ja selgelt vastata, milline on tema seisukoht ja see oleks väga sõbralik intervjuu olnud.»
Rull meenutas, et «Aktuaalsesse kaamerasse» tõi sellise formaadi, et uudisteankrud teevad suhteliselt jõulisi ja intensiivseid päevakajalisi intervjuusid, lahkunud Aarne Rannamäe. Ka Margus Saar on selliseid intervjuusid teinud.
«Iga poliitik peab eeldama, et tema käest ei küsita mitte ainult kokkulepitud küsimusi, tavaliselt lepitakse üldse kokku ainult teema, vaid võidakse küsida ka samal ajal maailmas juhtuva kohta, võib-olla mingite Euroopa Liidu teemade või koduerakonna teemade kohta,» lausus Rull.
Rulli arvates on see igati normaalne, et kui peaminister on juba leidnud aega tulla otsestuudiosse, siis kasutatakse ära võimalus esitada talle teistel päevakajalistel teemadel mõni küsimus.
«Kui ma meenutan seda, kuidas Aarne Rannamäe mõnda poliitikut küsitles või kuidas Margus Saar näiteks kunagi intervjueeris riigikogu spiikrit Ene Ergmad ja on mõne teisegi poliitiku puhul olnud üsna agressiivne, siis oli eilne intervjuu isegi tasakaalus, et Astrid Kannel lisas sellele naiselikku pehmust ja Priit Kuusk andis juurde mehelikku agressiivsust ja hoogu,» muigas Rull ja lisas, et kokkuvõttes tundus talle intervjuu igati tasakaalustatud.
«Ja kui peaministrile midagi ei meeldi, siis ta valmistab end järgmine kord paremini ette. Kõik teavad, et ajakirjanikud tänasel päeval poliitikuid ei silita, et kas te olete olnud nii tubli ja veel jätkaksite oma tööd, vaid vastupidi, poliitiku üks roll ongi vastata kõikidele teravatele küsimustele ja nii otsekoheselt ja selgelt kui võimalik. Jüri Ratas jääb nende vastustega lihtsalt jänni,» lisas Rull.
Suhtekorraldaja ja poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju tõdes, et poliitikute intervjueerimine on suur kunst. «Otseülekandes tehtud teleintervjuu omapära on see, et intervjueeritav ja tema meeskond võib ette arvestada maksimaalselt paariminutilise võimalusega oma sõnumeid edastada,» ütles ta.
Eestis on intervjuud Kaju hinnangul üldiselt ülipehmed ja sõnakad ning agressiivsed poliitikud on neis hõlpsasti domineerinud. Poliitikud annavad täpselt selliseid intervjuusid, nagu ajakirjanikud neil lubavad.
«Ma arvan, et nii telepublikul kui poliitikuil on kokkuvõttes hea meel, kui teleajakirjandus on tasemel, mis sunnib rohkem pingutama. Ei tasu arvata, et kogenud poliitikud nagu ka Keskerakonna liider Jüri Ratas kindlameelsemat ajakirjandust kuidagi isiklikult võtaks – see on palga sees, nagu ka vajadus olla valmis mistahes küsimustele vastama. Ajakirjanikud taas peavad teravaid küsimusi küsides säilitama samasuguse viisaka ja rahuliku joone, mille poolest ka peaminister vastajana tuntud on. Sellest sünnibki mõistlik tasakaal,» leidis Kaju.
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)