/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/20/6567741t1hf381.jpg)
Peaminister Jüri Ratase eile õhtul ETV uudistesaates «Aktuaalne kaamera» antud otsestuudio intervjuu pani sotsiaalmeedia kihama, sõna on võtnud mitu opositsioonipoliitikut.
Ajendatuna skandaalsest intervjuust: Herkel tõi kolm näidet Ratase ümmargustest vastustest riigikogus (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel: Ratas vastab riigikogus veel hullemini kui «Aktuaalses kaameras»
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul vastab peaminister Jüri Ratas riigikogu liikmete küsimustele veel teemakaugemate detailidega, kui eilses «Aktuaalses kaameras».
«Ma ei tea, kas Astrid Kannel ja Priit Kuusk olid jälginud peaministri tüüpilisi vastuseid Riigikogu infotundides ja arupärimistele vastamistel. Igal juhul olid saatejuhid valmis selleks, et ilma kiirete vahelelõigeteta Rataselt vastust ei saa. Kui stuudios on pall küsitleja käes, siis riigikogus on küsimuste esitamine rangelt reeglistatud ehk minut küsimuseks ja kaks minutit vastuseks ning küsimusest möödarääkimist saab korrale kutsuda vaid järgmise küsimusega,» ütles Herkel.
Vabaerakonna esimees tõi mõned näited Jüri Ratase ümmargustest vastustest
- Kui Arto Aas küsis infotunnis Arvo Sarapuu konkreetse korruptsioonikahtluse kohta Tallinnas, vastas Ratas, et korruptsioon on paha ning heietas juttu Transparency Internationali korruptsiooniindeksi kohta.
- Kui Herkel meenutas lubadust opositsiooni seisukohti arvestada ning valitsusjuhi seisukohta konkreetse Vabaerakonna eelnõu kohta, siis hakkas peaminister rääkima Setumaast ja merendusest, mis kõnesoleva eelnõuga kuidagi ei haakunud.
- Ka sel esmaspäeval vastates Vabaerakonna arupärimisele Ida-Virumaa valdade sundliitmisest, mis on räiges vastuolus kohalike inimeste tahtega ning milleks pole ka reformi kriteeriumidest tulenevat vajadust, jõudis peaminister lõpuks matusetoetuste ja koolilõunateni.
«Paljudel juhtudel taandub keerutamine soovimatusele teiste Keskerakonna poliitikute tegevusele hinnanguid anda, lisaks Sarapuule näiteks Yana Toom ning Valeri ja Mihhail Korb. Vaatamata ootustele pole Ratas asunud Keskerakonna Augeiase talle puhastama. Pigem on ta otsustanud tolles poliitiliselt turvalises mustuses edasi elada, et mitte kaotada Kremli-meelsete toetust. Sellega antakse roheline tuli ka endeemilise korruptsiooni jätkumisele,» lausus Herkel.
Ligi: miks raisatakse kallist uudistesaate aega näitamaks, et Ratas peksab segast?
Endine välisminister Jürgen Ligi teatas Facebookis, et kuuldavasti on kõik närvis Astrid Kanneli ja Priit Kuuse eileõhtuse käitumise pärast. «Vaatasin hommikul üle, tõepoolest, täielik allakäik! Miks raisatakse kallist uudistesaate aega näitamisele, et Ratas peksab segast?»
Sellesse aega oleks mahtunud mitu uudist, möönis Ligi. «Oleks vähemalt subtiitrid tõlkeks, mis tähendab selles keeles väga konservatiivne, selgelt, kindlasti, defitsiit, ei ela tuleviku arvel, raha tuleb riigieelarvest, strateegiline, valitsus kindlasti ei prognoosi õhku, eelarve kasvab ja see toob lisatulusid, tõmbame majanduse käima,» kirjutas riigikogu rahanduskomisjoni liige.
«Rahandusminister tuli natukenegi appi. Ütles, et tuludel ja kuludel ei ole kindlasti võrdusmärki ja siin on mitmeid võimalusi nagu Tallinna Sadama IPO. Kohe selge, et raha puuduse katab trükk Tallinna Sadamas,» märkis Ligi ja täpsustas, et see oli vanasti nii, et IPO tähendas aktsiate emiteerimist, kust raha eelarvesse ei tule. Ligi lisas, et nüüdsel ajal ei saa raha emiteerimist keskpangale jätta, sest ta on ülbeks läinud, ütleb, et valitsuse eelarvepoliitika on omakasupüüdlik, elu eelmiste ja tulevaste valitsuste arvel ja kahjustab majanduskasvu.
Kersti Sarapuu asus Ratast kaitsma: ebamõistlikult ründav intervjuu ringhäälingule au ei tee
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on üllatav, et üldjuhul tasakaaluka ning häid ajakirjandustavas järgiva «Aktuaalse kaamera» saatejuhtide tonaalsus peaministri suhtes niivõrd ründav oli.
Sarapuu sõnas, et ajakirjanik võib ja peabki olema loomulikult terav oma küsimustes, kuid pärast mitut päeva ja nädalat pingelist riigieelarvestrateegia läbirääkimisi ei saa eeldada, et peaminister oleks koheselt kursis küsimustega, mis puudutavad Tallinna ja linnavalitsuse ning linnavolikogu otsuseid.
«Ajakirjanik võib soovida intervjueerida erakonna esimeest ning küsida ebamugavaid küsimusi, kuid on ajakirjanduse hea tava, et vastaja ka teab, millest ajakirjanikuga juttu tuleb. Peaministril paluti rääkida riigieelarvest ja haigekassa rahastamisest, kuid paraku sattus minu arvates ebaõiglase rünnaku alla,» selgitas Sarapuu.
Ta lisas, et Ratas vastas nii Semjonovi kui ka Tallinna TV küsimustele. Fraktsioonijuhi arvates oli intervjuu kõike seda arvesse võttes ebamõistlikult ründav ning ei teeninud oma eesmärki inimesi informeerida. «Intervjuu sai küll väga palju tagasisidet, kuid seda valedel põhjustel,» tõdes Sarapuu. Tema sõnul ei saa eeldada, et iga erakonnaliikme eest tuleb pimesi vastata peaministril, kelle kõige olulisem töö on riiki juhtida.
Sarapuu peatus ka Tallinna TV küsimusel ning sõnas, et kanal on uue juhi ja nõukogu all muutuste teel ning seda tuleks tunnustada. «Kanal on muutumas laiapõhjalisemaks ning seal võib näha ja kuulda erinevaid poliitilisi vaateid ning selle üle on mul ainult hea meel. Nõustun peaministriga, et nii see peabki olema,» ütles Sarapuu.
Jaanus Karilaid: pealinna volikogu otsuseid juhtiv peaminister ei sobi demokraatiasse
Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul on hämmastav Kristen Michali ja Maris Lauri nõue sekkuda peaministril kohaliku võimutasandi otsustamisesse, samal ajal rääkides demokraatiast ja selle olulisusest.
«Kohalik volikogu on autonoomne ja lähtub kohalikel valimistel saadud rahva, mitte peaministri tahtest. Seda demokraatia tähendabki,» ütles Karilaid, lisades, et seda peaksid ka teleajakirjanikud oma intervjuudes arvesse võtma. «Keskerakond hoiab seda kurssi, mida oleme viimase aastaid teinud. Ka opositsiooni paanika on lubatud demokraatlikus ühiskonnas,» ütles Karilaid.
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) rääkis «Aktuaalse kaamera» otsestuudios riigieelarve strateegiast, kuid kui uudisteankrud Priit Kuusk ja Astrid Kannel intervjuu lõpus Semjonovile teenetemärgi andmise ja Tallinna TV rahastamisega seonduvaid küsimusi küsisid, püüdis Ratas neist kõrvale põigelda.
«Mind kutsus täna rahvusringhääling siia «Aktuaalse kaamera» stuudiosse rääkima riigieelarve...
Jah, aga ma kasutan seda võimalust ära, et küsida teie kui Keskerakonna esimehe kommentaari sellele.
...riigieelarve strateegiast ja seda ma ka tegin.
Jah, aga saate vastata ka sellele.
Aga ma vastan loomulikult ka sellele küsimusele. Jüri Ratas ei ole Tallinna linnavolikogu liige.»
Majandusanalüütik ja kolumnist Peeter Koppel jagas sotsiaalmeedias linki saatele ja kirjutas, et see «Aktuaalne kaamera» läheb ajalukku. Tema postitusele on reageerinud rohkem kui poolteist tuhat inimest.
Reformierakondlane Maris Lauri möönis, et peaministri roll ei ole kerge ja nagu iga ameti puhul, võtab selle ameti õppimine pisut aega. See aeg on aga juba ammu otsas, amet peaks olema selge, sealjuures ka see, kuidas sobib käituda ja kuidas mitte, ning see, mida peab teadma.
Semjonovi küsimuse tõstatas eile ka endine majandus- ja kommunikatsiooniminister, reformierakondlane Kristen Michal. «Pohhuismi tipp. Keskerakond tahab anda Tallinna teenetemärgi inimesele, kes on koos organisatsiooniga viimase 12 aasta jooksul saanud kümnel korral kaitsepolitsei aastaraamatus märgitud kui Kremli mõjuagendid (Postimees, 2016).»
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas täna, et Tallinna teenetemärgi kandidaadiks esitatud inimõiguste kaitsja Aleksei Semjonovit on tunnustanud nii presidendid kui ka ministrid, ta on Tallinna linna tunnustuse täielikult ära teeninud.
«Aleksei Semjonov on olnud üks Vabariigi Presidendi rahvusvähemuste ümarlaua loojatest ja oma panuse eest saanud tänukirju president Lennart Meri ja president Arnold Rüütli käest,» selgitas Kõlvart, kes esitas Semjonovi Tallinna teenetemärgi kandidaadiks. «Lisaks on keskus saanud tänukirju endiselt sotsiaalministrilt Taavi Rõivaselt.»
Rõivas teatas aga eile, et Semjonov vääriks hoopis karuteenetemärki.
Kui üldse tähelepanu pöörata, siis Semjonov vääriks karuteenetemärki. Minu Tallinna ees tal positiivsed teened puuduvad.
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) April 19, 2017