Peapiiskop Urmas Viilma: ärge surmake imeilusat aasta ema valimise traditsiooni

EELK peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma küsib, miks asuda lõhkuma ja ründama nii ilusat, südamlikku ja õnnestunud traditsiooni, nagu seda on aasta ema valimine.

«Kas aasta ema võiks olla ka isa?» küsib Viilma Facebooki postituses, selgitades, et see küsimus tekkis tal tutvudes argumentidega, millega püütakse mõjutada Eesti Naisliitu muutma aasta ema auväärse nimetuse saajale esitatud tingimusi.

«Kui argumentideks on peamiselt vaid lapsevanemana õnnestumine, siis ei ole vanema sugu ju ka enam takistuseks tiitli väljaandmiseks mehele, eriti kui argumentides on kõrvale heidetud juba nagunii lähtumine erisooliste vanematega leibkonnast ning kõneletakse juba ka samasooliste täiskasvanutega kooslusest,» arutleb peapiiskop, lisades: «Minu ettepanek ei ole loomulikult tõsiseltvõetav. Näitan lihtsalt, kuhu me võime üht ilusat asja kildudeks lüües välja jõuda.»

Ta lisab, et ei taha kedagi hukka mõista, ka neid, kes on tulnud välja hetkel allkirjade kogumisega aasta ema statuudis kirjeldatud tingimuste muutmiseks. Ent tal on üks palve. «Ärge algatage «Ei!» kampaaniat ühe ilusa ning juba aastatepikkuse tava lõhkumiseks! Aasta ema aunimetuse üleandmine vabariigi presidendi poolt ja sellega kaasnev emadepäeva kontsert Estonia kontserdisaalis, mida Eesti Naisliit korraldab koos Eesti Meestelaulu Seltsiga, on üks viimaste aastate kaunimaid emadepäevale pühendatud ettevõtmisi. Miks asuda lõhkuma ja ründama nii ilusat, südamlikku ja õnnestunud traditsiooni, mis on peaaegu et ainus emadepäeval avalikult teleri vahendusel kogu rahvani jõudev emadepäevale pühendatud sündmus?»

«Ärge surmake või devalveerige Eesti Naisliidu aasta ema imekaunist traditsiooni kõige mõjukamate arvamusliidrite toetust püüdes ja neid oma kampaanias kaasa kõnelema kutsudes.»

Viilma sõnul poleks tal midagi öelda selle kohta, kui mistahes institutsioon, ühendus või ka eraisik asutaks uue sündmuse ja hakkaks välja andma näiteks aasta vanema tiitlit või aunimetust. «Siia alla võiks siis kuuluda vanemad kõige laiemas mõttes. Räägime me siis mistahes leibkonnamudelist kuni ristivanemateni või vanavanemateni välja, kes kasvatavad oma lapselapsi, kuna pärisvanemad mingil põhjusel seda ei tee, või kuni laste- või orbudekodu kasvatajateni, SOS-lasteküla peremajade emadeni või lihtsalt oma armastava suhtumisega suurt hoolt ja abi osutava naabritädini välja,» märgib Viilma.

«Asutage uus ja mitte aasta ema tiitlile alternatiivne või konkureeriv ettevõtmine ja paluge riigikogu esimeest seda üle andma mõnel muul sobival päeval aastas. Ärge surmake või devalveerige Eesti Naisliidu aasta ema imekaunist traditsiooni kõige mõjukamate arvamusliidrite toetust püüdes ja neid oma kampaanias kaasa kõnelema kutsudes. Soovin kõigile rahu ja kainust selle teema arutamisel.»