Täna reservpataljoni õppekogunemist Siil kontrollinud maaväe ülema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi hindas kõrgelt reservväelaste pühendumust, kohusetundlikku ja tõsist suhtumist õppustesse.
Reservväelased paistavad silma kõrge motivatsiooniga
«Reservväelased üllatasid mind heas mõttes oma kõrge motivatsiooniga», vahendas maaväe ülema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi sõnu kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja.
«Vaatasin täna relvade sisselaskmist. Reservväe põhimõte toimis, sest ajateenistuses omandatud oskused ja kogemused tulid reservsõduritele väga kiiresti meelde,» hindas Roosimägi.
«C-kompanii ülem kinnitas mulle, et tema küll ei tahaks olla vaenlane, kes peab tema kaitsesse asunud kompaniid ründama,» lisas kolonel.
Eile algas Pärnus reservjalaväepataljoni reakoosseisu sisse võtmise ja formeerimisega allüksusteks õppekogunemise viimane, otsustav etapp.
Reservohvitserid on osalenud aktiivselt õppekogunemisel juba kaks nädalat ning reservallohvitserid ühe nädala. Pataljoni reakoosseisu õppekogunemise pikkuseks on üks nädal esmaspäevast pühapäevani.
Õppekogunemise käigus värskendatakse reservväelaste teadmisi kaitseväest. Õppekogunemisele kutsutavateks on 80 protsendi ulatuses 2004. aastal ajateenistuse lõpetanud.
Siil 2008 on taasiseseisvunud Eesti seni suurim reservväelaste õppus. Siil 2008 koosneb mitmetest kaitseväes ja kaitseliidus korraldatavatest osaõppustest ning õppekogunemistest.
Suurim õppekogunemine, kus reservväelased tegutsevad reaalselt maastikul, on Lääne kaitseringkonna reservjalaväepataljoni kokkuharjutamine.
Kuna reserv on Eesti sõjalise riigikaitse selgroog, siis on õppekogunemisel
osalemine loogiline jätk kunagi läbitud ajateenistusele. Õppuse Siil käigus testib kaitsevägi sõjalise valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni läbiviimist.
Tulevikus on plaanis korraldada reservväelaste õppusi igal aastal ja suurendada järjekindlalt õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste hulka.
Õppekogunemine Siil viiakse läbi Kuusalu vallas asuval kaitseväe keskpolügoonil. Baltimaade suurim, 12 000 hektaril paiknev harjutusväli võimaldab läbi viia lahinglaskmisi kõigist kaitseväe kasutuses olevatest relvadest.
Möödunud aastal valmis keskpolügooni teeninduskeskus, tänavu korrastab kaitseministeerium koostöös kohalike omavalitsustega peamised polügoonile suunduvad teed. Riigimetsa majandamise keskusega jätkatakse raietöid laskeväljade ja sihtmärgialade rajamiseks.