Esmakordselt euroraha ajaloos on kolm riiki otsustanud välja anda ühise kujundusega euromündi, nüüdseks on selgunud ka Balti riikide sajandaks sünnipäevaks mõeldud mündi kujundus.
Selgus haruldase Eesti euromündi kujundus (1)
«Sellist regionaalset ühismünti ei ole euroalal olnud. On olnud tervet euroala hõlmavad mündid, aga piirkondlikku münti ei ole,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristu osakonna juhataja Rait Roosve märtsis Vikerraadiole.
Balti riikide sajanda aastapäeva mündi kujundus valiti välja rahvahääletusel kuue kavandi vahel. Iga riik esitas kaks oma kavandit. Enim ehk 30 protsenti häältest kogus kavand «Balti õdede kokku põimitud juuksed», millel on kujutatud Balti riikide ühist minevikku, olevikku ja tulevikku ühe palmikuna. Võidutöö autor on noor Leedu disainer Justas Petrulis, kes kujundas münti esimest korda.
Võidutöö järgi vermitakse Eestis, Lätis ja Leedus kaheeurone münt. Kavandil olev sõna «Baltics» asendatakse mündil selle välja andnud riigi omakeelse nimega: Eesti, Latvija või Lietuva.
Eesti esitas konkursile Mall Nukke kavandi «Kolmkäsi» ning Liina Lõõbase ja Kristo Kooskora kavandi «Kolm mändi».
Internetihääletusest võttis kahe nädala jooksul osa 14 302 inimest. Peale Euroopa riikide oli hääletajaid Jaapanist, Austraaliast, Argentinast, Kanadast, Marokost, Indiast ja Ameerika Ühendriikidest. Enamik ehk 93 protsenti hääletajatest oli pärit Balti riikidest: 36 protsenti häältest tuli Eestist, 32 protsenti Lätist ja 25 protsenti Leedust.
Enne mündi vermimist kooskõlastatakse kujunduskavand riikide ja Euroopa Liidu tasandil.
Uus münt tuleb käibele 2018. aasta alguses ja see kehtib maksevahendina kogu euroalal. Eesti Panga emiteeritava mündi maksimumtiraaž on 500 000.