Vabatahtlike päästjate reageerimisvõimekus liiklusõnnetustele kahekordistub

Liiklusõnnetus Tallinnas Tartu maanteel. Foto: Martin Ilustrumm

Siseministeerium plaanib kahekordistada liiklusõnnetustele reageerimise võimekusega päästekomandode arvu ning paari aasta pärast saabuvad suure tõenäosusega liiklusõnnetusele appi just vabatahtlikud.

Siseministeeriumi tegevuskava järgi suureneb liiklusõnnetustele reageerimise võimekusega päästekomandode arv praeguselt 13-lt nelja aasta pärast 25-le. Siseminister Andres Anvelti sõnul on eesmärk, et liiklusavariidele väljasõite tegevad vabatahtlikud päästekomandod jaotuksid ühtlaselt kogu Eesti peale ära.

Liiklusõnnetustele reageerimise võimekusega vabatahtlike komandode arvu suurendatakse järgneva nelja aasta jooksul kolm komandot aastas.

Liiklusõnnetustele reageerivate vabatahtlike komandode asukoht valitakse liiklustiheduse ja liiklusavariide arvu järgi ja sellega antakse kutselistele komandodele tuge juurde. Üks eesmärk on, et vabatahtlike olemasolul ei sõidaks kutselised päästjad iga õnnetuse peale välja, sest samal ajal võib mujal juhtuda elupäästevõimekust vajav sündmus, kus kutselisi päästjaid rohkem tarvis on.

Siseministeerium plaanib lähiaastatel suurendada oluliselt vabatahtlike päästjate professionaalsust ja valmisolekut, samas ei ole siseminister Andres Anvelti kinnitusel lähiaastatel mingit plaani kutselisi komandosid vabatahtliku päästevõimekuse suurendamise arvelt vähendada.

Valitsus on jõudnud põhimõttelise kokkuleppeni, et aastatel 2018-2021 saavad vabatahtlikud päästjad igal aastal pool miljonit eurot rohkem kui seni. Sellest 400 000 eurot läheb päästeametile vabatahtliku maapääste ja 100 000 eurot politsei- ja piirivalveametile vabatahtliku merepääste toetamiseks.

Siseministeeriumi eraldatud raha abil suurendab päästeamet vabatahtlike maapäästjate pearaha, et nad saavad endale ise varustust osta, mis siis vähendab halduskoormust ja annab vabatahtlikele rohkem iseseisvust.

Maapääste 400 000-eurone lisarahastus läheb vabatahtlike päästekomandude püsitoetuse suurendamiseks. Samuti on kavas suurendada lähiaastatel vabatahtlike komandode hulka viie võrra ning aastaks 2021 peaks Eestis olema kokku 119 vabatahtlikkusel põhinevat komandot.

Anvelt märkis, et praegu asub mõni vabatahtlik päästekomando kutselisele komandole liiga lähedal ja on praeguste toetuse kriteeriumite järgi vaeslapse rollis. Edaspidi kavatseb ministeerium toetada kõiki vabatahtlikke komandosid samadel alusel ja mõni komando ei saa edaspidi seetõttu väiksemat toetust, kuna asub kutselisele komandole liiga lähedal. Siseminister märkis, et mõni taoline komando teenindab praegu suure osa väljakutsetest, kuid saab ometigi teistest vabatahtlikest väiksemat toetust.

Elukutseliste päästjate roll ei vähene

Siseministri kinnitusel jään vabatahtlike päästjate võimekuse suurenedes elukutseliste päästjate roll endiselt suureks. «Me ei taha kedagi kõrvale lükata. Kutselised päästjad ei kao kuskile,» lausus Anvelt.

Eestis on küll välja töötamisel uus päästemudel, kuid siseministri sõnul sõnastatakse esimesed ettepanekud uue päästemudeli jaoks tänavu sügiseks.

Eestis tegutseb praegu ligi 2000 vabatahtlikku maa- ja ligi 400 merepäästjat. Vabatahtlikud päästjad käisid eelmisel aastal üle 4200 väljakutsel. Keskmiselt jõudsid vabatahtlikud päästekomandod väljasõidukorraldusest kuni väljasõiduni seitsme minuti ja viie sekundiga, mis on üle poole minuti parem tulemus kui aastal 2015.

Kümme vabatahtlikku päästekomandot osales eelmisel aastal rohkemal kui sajal sündmusel – Tõrvandi (307), Kadrina (187), Hüüru (177), Rõngu (172), Lohusalu (148), Mäetaguse (138), Palamuse (128), Tõdva (125), Kõpu (113) ja Lasva (103).

Vabatahtlikke päästjaid ühendava Eesti Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi sõnul ei ole Euroopas vabatahtlike päästjate kaasamises üldise turvalisuse tõstmisse midagi eripärast ning vabatahtlikke kasutatakse suuremal või vähemal määral kõikjal.

Killandi sõnul on päästeliidul ambitsioonikas plaan kaasata aastaks 2025 vabatahtlikku päästetegevusse juurde 25 000 inimest. Killandi sõnul võib see number tunduda küll ebarealistlikult suur, kuid vabatahtlik päästja ei pruugi tähendada komandos täies varustuses istuvat ja väljakutset ootavat päästjat.

Killandi nentis, et enamik inimestest on võimelised õnnetuse, näiteks tulekahju korral päästma iseennast ja ehk ka oma lähedased. Päästeliidu eesmärk on koolitada välja inimesi, et nad oleksid suutelised näiteks tulekahju korral lisaks minema appi ka naabritele.

Killandi sõnul saavad kogukonna turvalisuse heaks palju ära teha eelkõige kogukonna liikmed ise ja ta kutsus kõiki inimesi ja vabatahtlikke jõudumööda vabatahtlikus päästetegevuses kaasa lööma.