Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Nääs: Savisaare kaitsetaktika ei ole küüniline ega õigussüsteemi alavääristav (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Harju maakohtu eelistung Edgar Savisaare jt süüdistatavate kriminaalasjas. Kaitsjad Aivar Pilv ja Oliver Nääs.
Harju maakohtu eelistung Edgar Savisaare jt süüdistatavate kriminaalasjas. Kaitsjad Aivar Pilv ja Oliver Nääs. Foto: Sander Ilvest

Tallinna linnapea ametikohalt kõrvaldatud ja korruptsioonis süüdistatud Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs võttis sõna oma kaitsealusele määratud terviseekspertiisi ja valitud kaitsetaktika osas, mida kriminoloogiaprofessor ja poliitik Jüri Saar nimetas küüniliseks ja õigussüsteemi alavääristavaks.

Kriminoloogiaprofessor, vabaerakondlane Jüri Saar ütles eilses Postimehes, et Savisaare kaitsetaktika on küüniline ja õigussüsteemi alavääristav. «Aga see jutt, mida nad (kaitsjad – toim) praegu räägivad, et jätame kohtuasja lihtsalt ära, sest ma ei saa kohtusse tulla – see on ebaharilik ja väga halba pretsedenti loov,» lausus ta.

Oliver Nääs tõdes, et avalik arutelu Edgar Savisaare terviseseisundi ümber on sõnavabaduse tingimustes mõistetav. «Loomulik osa sõnavabadusest on ka see, et arvamusi on palju ja erinevaid. Kui aga Jüri Saar nimetas kaitsetegevust käimasolevas kohtuasjas küüniliseks ja õigussüsteemi alavääristavaks, ei saa ma seda tähelepanuta jätta,» märkis vandeadvokaat.

Nääs selgitas, et võistlevas kohtumenetluses on rollid jaotatud. Süüdistamisega tegeleb prokurör, kaitsmisega kaitsja ning õigust mõistab kohus. «Kaitsja ainsaks ülesandeks on tuua esile kaitsealust õigustavaid ja vastutust välistavaid või kergendavaid asjaolusid. Selline menetluse korraldus tuleneb seadusest, see ei ole küüniline ega õigussüsteemi alavääristav,» rõhutas ta.

«Kaitsja ainsaks ülesandeks on tuua esile kaitsealust õigustavaid ja vastutust välistavaid või kergendavaid asjaolusid. Selline menetluse korraldus tuleneb seadusest, see ei ole küüniline ega õigussüsteemi alavääristav.»

«Mis puudutab hinnanguid Edgar Savisaare terviseseisundile, siis tasub meeles pidada, et kaitsja ei ole arst ega oma meditsiinilisi eriteadmisi. Minu küsimise peale avaldasid mitmed arstid, nende hulgas Jaan Eha, arvamust, et Edgar Savisaar ei pruugi kohtumenetlust üle elada,» ütles Nääs.

«Pärast 2015. aasta sündmusi on kohtualuse tervis väga halb. Saan aru, et Jüri Saare arvates tuleks sellisel juhul kaitsjal need asjaolud tähelepanuta jätta ning lasta menetlusel ja elul kulgeda omasoodu. Mina olen teisel seisukohal. Teisel seisukohal on ka Harju maakohus, kes tutvus Edgar Savisaare terviseandmetega ja pidas vajalikuks määrata ekspertiisi. Kui kaitsja taotlusest nähtunuks selge pahatahtlikkus ja põhjendamatus, poleks kohus ekspertiisi määranud. Mida kohus lõpuks otsustab, seda me ei tea,» jätkas vandeadvokaat.

Lisaks ei ole selliste taotluste esitamine Eestis õiguspraktikas Nääsi sõnul kaugeltki esmakordne ega jää ka ilmselt viimaseks. «Postimees tõi välja, et Eesti kohtud on lõpetanud kriminaalasju süüdistatava terviseseisundile tuginedes kokku üheksal korral. Kõige prominentsem on olnud Nikolai Ossipenko juhtum, kelle kohtuasi lõpetati viitega terviseseisundile 2014. aastal. Kas ka kohtud ise on õigussüsteemi retsidiivselt alavääristanud?» küsis ta.

Nääs toob välja, et Jüri Saar on Vabaerakonna üks juhtivpoliitikutest ja juhatuse liige. Hiljuti kritiseeris Jüri Saar teravalt n-ö kahe tooli seadust. «Selle valguses võiks ju küsida, et kui arvamus puudutab Edgar Savisaart, siis kumb «mina» poliitprofessorist sõna võtab, professor või poliitik?» lisas Nääs.

Tagasi üles