Eksinud kaitseväelased saadetakse tavalisse pokri

Politsei arestimajadesse mahuvad lisaks tsivilistidele ära ka mundrikandjad. Foto: Mihkel Maripuu

Kuna Eesti kaitseväel pole pärast struktuurireformi piisavalt omi arestimaju, siis saadetakse eksinud mundrikandja edaspidi tavalisse arestimajja karistust kandma.

«Seni nägi seadus ette, et kaitseväelase distsiplinaararesti sai kanda vaid kaitseväe arestimajas,» selgitas siseministeeriumi pressiesindaja Karin Kase, miks algatati arestimajade sisekorraeeskirjade muudatus. 2014. aasta augustis kaitseväes tehtud struktuurimuudatustega korraldati ümber kaitseväe tegevus ja alaliste üksuste paiknemine. «Selle tulemusena arestimajade arv vähenes ja seega vähenes ka kaitseväe suutlikkus alalistes üksustes distsiplinaararesti kohaldada,» selgitas Kase.

Lisaks tekkis Kase sõnul kaitseväe arestimajade valve korraldamise küsimus. «Distsiplinaararesti kohaldamine on oma olemuselt riigi funktsioon, mida võib täita ametnik ja selle täitmist ei või delegeerida inimesele, kellel ei ole avaliku võimu teostamise õigust (nt kaitseliidu valvur),» rääkis Kase. Selleks tuleks tegevväelasi teenistusse juurde võtta, samas ei ole aresti korraldamine kaitseväelaste väljaõppe osa, mistõttu ei ole riik selliste täiendavate kuludega arvestanud.

«Seega vähendab politsei arestimajade kasutamine vajadust lisapersonali järele ja võimaldab praegust personali (politsei arestimajade ametnikud) tõhusamalt rakendada,» ütles pressiesindaja.

Arestimajade sisekorraeeskirju uuendades arvestati, et lahendus ei koormaks politsei arestimaja ametnike tööülesannete täitmist ülemäära. «Selleks on Kaitsevägi juba teatud protseduurireeglid kehtestanud - näiteks tehakse kaitseväelasele enne arestimajja paigutamist juba Kaitseväe struktuuriüksuses turvakontroll ja asjade läbivaatus, mis vähendab arestimaja ametnike töökoormust,» tõi ta näite.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sanga sõnul tingis politsei- ja piirivalveameti (PPA) arestimajade kasutamise kaitseväe kasutuses olevate arestimajade vähesus. Seetõttu tuleb tavaliste arestimajade sisekorra eeskirjad viia kooskõlla kaitseväeteenistuse seaduse ja vangistusseadusega selles osas, mis puudutab kaitseväelise distsipliini rikkumise eest määratud diststiplinaararesti kandmist.

«Sellega mitte ei kehtestatud erikorda, vaid täpsustati kaitseväelaste PPA arestimajadesse paigutamise tingimusi, näiteks milliseid toiminguid tehakse enne kui nad arestimajja vastu võetakse,» rääkis Sang. Ta lisas, et arestimajades korraldab valvet jätkuvalt PPA, kaitsevägi ei osale politsei arestimajade valves. Kaitseväele antakse teada vahejuhtumistest, kui isik on kaitseväeteenistuses.

Plaanitava seaduse muudatuse järgi korraldab arestimajja paigutamise kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.