Arstide plaanitava streigi seaduslikkus sattus küsimärgi alla

Arstide streik Pärnu haiglas 2012. aastal. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Meedikute sõnul hakkavad nad mai keskel streikima, et survestada valitsust leidma täiendavat raha Eesti tervishoiu rahastamiseks. Eesti seaduste järgi on aga poliitiline streik keelatud ning lubatud on vaid tööseisak töötüli lahendamiseks. Töötüli kui sellist aga hetkel pole.

«Tervishoiutöötajate plaanitav streik ei oma kuidagi kokkupuudet kollektiivse töötüli seadusega,» selgitas riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Tema sõnu pole tekkinud olukorras traditsioonilist tööandjate ja töövõtjate vahelist kollektiivset töötüli, seega pole riiklikul lepitajal põhjust sekkuda.

«Kavandatavat streiki võib pidada n.ö. poliitiliseks streigiks, mida meie seadused ei reguleeri,» ütles Virkebau.

«Riikliku lepitaja juures (toona oli ametis Henn Pärn – toim) on meil lepitusmenetlus läbitud ja lepitaja lõpetas selle oma otsusega veebruari alguses,» rääkis  arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ta selgitas, et seaduse järgi peavad osapooled (töötajad ehk tervishoiutöötajad ja tööandjad ehk haiglad – toim) streigi ajal jätkama läbirääkimisi. «Kui seadus nii nõuab, siis seda me ka kahtlemata teeme, aga need võivad olla väga lühikesed,» lisas Rehemaa. Arstide esindaja sõnul on riiklik lepitaja oma väljaütlemistes vaba ja kui ta oma arvamuses viitab, nagu ei oleks 15. mail algama kavandatud streik seaduslik, siis ebaseaduslikuks saab selle liidu esindaja sõnul kuulutada vaid kohus. 

Rehemaa sõnul saab Eesti seaduste järgi streigiga esitada tööalaseid nõudmisi. «Meie soovime, et tervishoidu rahastatakse  sellisel  viisil ja mahus, et tervishoiutöötajad saaksid korralikult oma tööd teha ja patsiente  ravida, nii nagu vaja on. See on vägagi tööalane nõudmine,» on Rehemaa veendunud. Neil, kes kavatsevad meedikute maisse plaanitud tööseisakut  käsitleda kui poliitilist streiki, soovitab Rehemaa tutvuda rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO seisukohtadega või küsida selgitusi juristidelt.

Rehemaa sõnul on streigi korraldamine Eestis reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega  ja selle järgi meedikud ka toimetavad. «Aga selleni on aega, sest streigist tuleb ette teatada kaks nädalat enne algust,» lisas Rehemaa.

Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on Eesti seaduste järgi poliitiline streik keelatud. «Ka riigikohus on leidnud, et riigil on õigus streigiõigust piirata,» lisas ta. Ametiühingu juhi sõnul ei ole poliitilise streigi piirang Põhjamaadele omane, näiteks Soomes on see lubatud. «Hetkel  meil puuduvad head toetuspinnad, et nõuda samasugust streigiõigust kui Soomes,» tunnistas ta. Peterson lisas, et samas lubab rahvusvaheline õigus riikidel seada streikidele piiranguid.

«Ma olen  veendunud, et kui meil tervishoius streik tuleb, siis ei ole see poliitiline, vaid sel teemal kuidas palgad kujunevad,» on ametiühingute juht veendunud. Kuigi meedikute nõudmised on poliitilised, annab streigi algust Petersoni hinnangul siiski siduda töötingimuste ehk palgaga ja sel juhul on tööseisak lubatud. «Päeva lõpuks me teame, et taustaks on suurte poliitiliste küsimuste lahendamine ja sellest sõltub kas töötajad kirjutavad alla või mitte. Aga streik kujuneb mitte poliitiliseks vaid palganõuete rahuldamiseks,» ütles Peterson.

Ametiühingute juhi sõnul tuleb ametlik streigiteade esitada kaks nädalat enne algust ja antud juhul piisab, kui meedikud teevad avalduse haiglate liidule. «Kui ma olen õigesti informeeritud, siis selleks ajaks (15. mai – toim) soovib valitsus kokku leppida tervishoiu pikaajalistes rahastusplaanides,» rääkis Peterson. Ta lisas, et seega on praegu kõik võimalused saavutada kokkulepe ka tervishoiu pikemaajalise rahastamise osas. «See ilmselt on ka taktika või nö kaval trikk, miks öeldakse, et streik algab 15. mail. Valitsusel on veel võimalus pingutada ja see asi ära hoida,» rääkis Peterson.

Riik saab streigiõigust piirata, kuid Peterson ei usu selle võimaluse kasutamist. «Kuna praktika on näidanud, et meedikud on olnud  väga vastutustundlikud ja suutnud  kriitilised   patsiendi ära teenindada, suudavad seda ka  praegu, siis pole  riigil põhjust sekkuda. Ma ei usu, et sekkuvad,» arvas Peterson.

Eesti viimased suured streigid toimusid viie aasta eest. 2012 langesid märtsis kokku õpetajate kolmepäevane streik ja ametiühingute keskliidu korraldatus streik kollektiivlepingu seaduse muutmise vastu. «See oli aeg, kui kogu Eesti ühistransport seisis, kõigi aegade suurim streik,» meenutas Peterson. Just toonase streigi tõttu kaebasid kaks riigiettevõtet ametiühingud kohtusse. «Me oleme ühel korral poliitilise streigi küsimuses riigikohtus käinud ja pääsesime seetõttu, et meil oli ajaline kokkulangevus, sest samal ajal streikisime ka õpetajate toetuseks,» rääkis ametiühingute juht. Kohtusse kaebasid ametiühingud Eesti Energia ja Eesti Raudtee, kes Petersoni sõnul nimetasid streiki «poliitiliseks ja illegaalseks». «Aga see oli legaalne,» lisas ametiühingu juht. Sama aasta sügisel streikisid 25 päeva meedikud. Üleriigiline streik oli ka 2009. aastal, kui protesteeriti töölepinguseaduse kiirema jõustumise vastu. Suuremaid streike on Eestis korraldanud transpordiametiühingud. «Aga enamasti streigitakse mõne ettevõtte kaupa, kas see on siis GoBus või ATKO,» rääkis Peterson.

Haiglate Liidu juht Urmas Sule ei soovinud võimaliku streigi teemat kommenteerida, sest ametlikult pole liit kui tööandjate esindaja pole  saanud selle kohta ühtegi ametlikku kirja. «Ma tean streigi kohta nii palju, kui olen lugenud meediast ja ei pea seetõttu õigeks seda teemat kommenteerida,» sõnas Sule.