Tänavu tohib küttida 45 hallhüljest

Hallhüljes. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Keskkonnaamet lubab 15. aprillil alanud jahihooajal küttida 45 hallhüljest, mis on üks protsent eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonna suurusest Eestis.

Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel - Liivi lahes tohib küttida 25, saarte põhja- ja läänerannikul kaheksa ning Soome lahes 12 looma. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida hallhüljeste kaitsealadel, teatas keskkonnaamet.

Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes 2016. aasta andmetel umbes 4500 looma. Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid.

Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud alates 1970. aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist Margo Tannik selgitas, et hallhüljeste küttimise taas alustamisega saab reguleerida hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid.

«Teiseks soovime elus hoida hülgejahiga seotud jahitraditsiooni ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahi piirkondades. Samas jälgime, et küttimine ei kahjustaks hallhülge asurkonna elujõulisust ning hüljeste arvukus püsiks jätkuvalt kõrgena,» ütles Tannik.

Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast.

Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse. Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis üheksa hallhüljest lubatud 42st.