Riik investeerib küsimärgi all olevasse Lelle-Pärnu raudteelõiku pool miljonit eurot

Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Raudteetaristut haldav Edelaraudtee Infrastruktuuri AS remondib tänavu Lelle-Pärnu raudteelõiku poole miljoni euro eest ning ettevõtte juhatuse liikme Rain Kaarjase hinnangul muutub raudteelõigu sulgemisel küsitavaks ka käimasoleva investeeringu mõttekus.

Kaarjas ütles Postimehele, et ettevõte vahetab tänavu Lelle-Pärnu raudteelõigul välja 10 000 liiprit ning tööde maksumus on 480 000–500 000 eurot. Tööd on juba alustatud ning selle investeeringu teeb Edelaraudtee Infrastruktuuri AS sõltumata sellest, kas valitsus otsustab jätkata lõigul rongiliiklust ka pärast 2018. aastat.

«Kui me tahame tagada, et rongid saaksid sellel lõigul sõita kiirusega 80 km/h, on see investeering praegu hädavajalik. Kui tuleb otsus, et see raudteelõik kinni läheb, siis see investeering majanduslikult mõistlik ei ole. Usume, et 10 000 liipri väljavahetamine võimaldab jätkata Lelle-Pärnu lõigul rongidel sõita kiirusega 80 km/h kuni 2018. aasta lõpuni, pärast seda tuleb liikluse jätkamiseks sellele lõigul midagi ette võtta,» rääkis Kaarjas.

Kaarjas märkis, et taristu valdajana ei oleks Edelaraudtee Infrastruktuuri ASil kindlasti midagi selle vastu, kui riik investeeriks Lelle-Pärnu lõiku 17 miljonit eurot ja raudteel saaks sõita kiirusega 120 km/h.

Samas ei saa ta enda sõnul investeeringu tasuvust hinnata, kuna Eestis pole raudteel reisijatevedu nii või teisiti tasuv ning tegemist on riigi doteeritud süsteemiga. Ta märkis, et kui võrrelda näiteks reisirongiliiklust Türil ja Pärnus, on reisirongiliikluses olulisi erinevusi.

Türi linnas elab 5000-6000 inimest ja Türi vallas kokku umbes 10 000 inimest. Samas on Türil ööpäevas kaheksa reisirongi saabumist ja väljumist. Pärnus elab samas 40 000 inimest ja koos linna ümbrusega kuni 60 000 inimest. Kuigi piirkonnas on Türist kuus korda rohkem elanikke, on talvisel ajal Pärnus kaks reisirongi väljumist ja saabumist ning suveperioodil kolm.

«Sellise reisirongiliikluse tiheduse on otsustanud avaliku reisijateveo tellija. Mul on infrastruktuuriettevõtte esindajana väga raske hinnata, kas nõudlus reisirongiliiklusele oleks suurem, kui graafikud oleksid mõistlikumalt üles ehitatud,» ütles Kaarjas.