Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Ministeerium pagulaskvoodi sulamisest: Eesti täidab võetud kohustust (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Migrant Kreekas Lesbose saarel Moria pagulaskeskuses.
Migrant Kreekas Lesbose saarel Moria pagulaskeskuses. Foto: STR/AFP/Scanpix

EUObserver kirjutas möödunud nädalal, et kui algselt pidanuks ELi maad tänavu septembriks Kreekast ja Itaaliast ümber paigutama 160 000 pagulast, siis nüüd kärbib Euroopa Komisjon selle numbri tõenäoliselt vaid 33 000-le. Siseministeeriumi kinnitusel ei ole ideed veel ametlikult välja käidud ning Eesti arvestab võetud kohustuse täies mahus täitmisega.

«EU Observer on tõepoolest kirjutanud Euroopa Komisjoni plaanist vähendada ümberpaigutatavate pagulaste arvu 33 000-le. Seda ideed ei ole veel ametlikult välja käidud, nii et meil on keeruline seda põhjalikult kommenteerida,» kommenteeris siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.

Samas nentis ta, et ka varem on juttu olnud sellest, et Kreekas ja Itaalias ei ole enam nii palju inimesi, kes ümberpaigutamiseks kvalifitseeruksid. «Samas on reaalsus, et nendesse riikidesse tuleb asüülitaotlejaid endiselt juurde ja nende aitamiseks on vaja mingit alalisemat mehhanismi,» lisas Kase.

Ta kinnitas, et infot nagu plaaniks Komisjon liikmesriikide poolt vastuvõetavate inimeste arvu vähendada, ei ole siseministeeriumini jõudnud. «Eesti on seni arvestanud ja arvestab ka edaspidi endale võetud kohustuse täies mahus täitmisega.»

Eesti on rändekava raames valmis kahe aasta jooksul vastu võtma kokku kuni 550 ümberpaigutatavat. Seni on siia jõudnud sadakond inimest. 

«Nende inimeste arv, kes kvalifitseeruvad Itaaliast ja Kreekast ümberpaigutamisele, on tõesti osutumas väiksemaks kui algsed numbrid,» tunnistas eelmisel nädalal ELi rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

10. aprilli seisuga oli suudetud migratsioonikoorma all ägavast Kreekast ja Itaaliast teistesse ELi riikidesse ümber paigutada vaid 16 340 inimest. Veel umbes 14 000 praegu Kreekas ja 3500 Itaalias viibivat migranti on registreeritud kui suure tõenäosusega asüülikõlbulikud ning ootavad ümberkolimist teistesse ELi maadesse.

«On täiesti võimalik kolida need, kes Kreekas ja Itaalias kvalifitseeruvad septembri lõpuks ümber,» ütles Avramopoulos. «Numbrid, mis ma teile täna andsin, tõestavad, et lõpuks on see skeem tööle hakanud.»

Kui just märksa rohkem inimesi tõenäoliselt asüülikõlblikeks ei tunnistata, ongi septembri lõpuks ümberpaigutatavate arv 33 840. Avramopoulosi sõnul põhinesid esialgsed märksa suuremad numbrid kalkulatsioonidel, mis tehti kahe aasta taguste migratsioonivoogude põhjal. Nüüd, kus Türgist üle Egeuse mere Kreeka saartele tulevate inimeste hulk on kokku kuivanud, on seis sootuks teine.

Tagasi üles