Helve Särgava Savisaare kriminaalasja võimalikust lõpetamisest: kohtunik ei karda sellist otsust teha

Helve Särgava pidas kohtunikuametit ligi 40 aastat. Foto: Tairo Lutter

Eesti üks tuntumaid kohtunikke, pikki aastaid Harju maakohut juhtinud Helve Särgava ütles Edgar Savisaare kriminaalmenetluse võimalikku lõpetamist kommenteerides, et kohtunik ei lase end seesuguse otsuse langetamisel avalikkuse survest mõjutada.

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare ja teiste süüdistatavate kriminaalasja hakkab Harju maakohtus arutama kohtunik Anne Rebane. Kohus on määranud Edgar Savisaarele kohtuarstliku ekspertiisi, mille viib läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertkomisjon. Savisaar avaldas ise möödunud laupäeval oma südamearsti hinnangu tema terviseseisundile. Avalikkus küsib, kas kriminaalmenetluse lõpetamine sel alusel Savisaare suhtes oleks põhjendatud.

«Mitte ükski Eesti Vabariigi kohtunik ja eelkõige teades oma endisi kolleege Harju maakohtust, ei tee ühtegi otsustust ei meedia, ei avalikkuse kas survest või vähesest survest lähtuvalt. Õigusemõistmises otsustusi ei saa niimoodi teha ja neid ei tehta ka,» rääkis staažikas kohtunik.

Särgava rõhutas, et tema endine kolleeg Harju maakohtust teeb selle otsuse ainult seadusest ja tõenditest lähtuvalt. «Nad ei ole mingisugused värisevad haavalehed, kes nii- või naapidi kartma hakkavad ja hirmu tunnevad mingit otsust tehes, seda ma võin küll sada protsenti kinnitada,» lausus ta.

Kriminaalmenetlust lõpetades tulebki kohtunikul Särgava selgitusel kaaluda ja hinnata kõiki asjaolusid, mis menetluses ilmsiks on tulnud. «See on terve suur asjaolude pakett, mida kohtunik väga põhjalikult analüüsib ja siis ta teeb otsuse. Sellist asja ei otsustata kergelt,» ütles ta.

Savisaare otsus pretsedenti ei looks

Vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et tema selles, et seadusesse on sisse kirjutatud põhimõte, et kriminaalmenetlust võib lõpetada juhul, kui menetluses osalemine võib inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi põhjustada, mingit õiglustunde riivet ei näe.

«Kui on tõesti tuvastatud, et inimese tervis ei pea kohtuprotsessile vastu ja see võib lõppeda talle mingisuguse väga tõsise tervisekahjustuse või surmaga, siis kui me peaksime seda õigluseprobleemiks, siis me peaksime sisuliselt väitma, et sõltumata sellest, mis inimese terviseseisund on, ta peab igal juhul selle kohtuprotsessi üle elama või välja kannatama,» rääkis Tehver.

Vandeadvokaat märkis, et see ei tulene kuidagi isegi Eesti seadustest, vaid on rahvusvahelise õiguse põhimõte. «Ükski menetlus ei saa õigustada terviseriski tekitamist,» tõdes ta.

«Hoopis teine küsimus on see, kas konkreetsel juhul on menetluse lõpetamine sellel alusel õigustatud või mitte. See on hoopis omaette ooper,» lausus Tehver.

Kuid kas kohtul on üldse võimalik minna mööda ekspertiisiakti tulemusest, kui leitakse, et Savisaar on parandamatult haigestunud ega ole võimeline kohtumenetluses osalema? Tehveri hinnangul on, sest kohus ei ole kunagi seotud ühegi eksperdi arvamusega.

«Küll aga peab kohus selles küsimuses võtma vastu menetlusotsuse, kas ta rahuldab selle esitatud taotluse või ei rahulda ja ükskõik millise otsuse ta teeb, peab kohus seda põhjendama,» selgitas Tehver.

See tähendab, et juhul, kus kohus ei pea võimalikuks Savisaare kriminaalmenetlust lõpetada hoolimata ekspertide seisukohast, peab kohus põhjendama, miks ta vaatamata eksperthinnangutele leiab, et see taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Ükskõik milline Harju maakohtu otsus Savisaare kriminaalmenetluse lõpetamise osas olema saab, ei usu Tehver, et see tulevikus kohtukaasusi väga palju mõjutama hakkab. «See menetluse lõpetamise alus on oma olemuselt väga individuaalne. See terviserisk, mis menetlusega kaasneb, saab ju olla ainult isikupõhine, mitte ei sõltu diagnoosidest, millal menetlus lõpetatakse ja millal mitte. See on ainult ühe inimese suhtes tehtav menetlusotsus ja sellel ei ole minu arvates mingit laiemat mõju menetluspraktikale edaspidi,» lausus ta.