Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Uus teenus lihtsustab palga deklareerimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Evelyn Liivamägi ja Andres Kitter tutvustavad uut teenust.
Evelyn Liivamägi ja Andres Kitter tutvustavad uut teenust. Foto: Aivar Pau

Maksu- ja tolliamet (MTA) lõi tehnilise lahenduse, mis võimaldab paljudel Eesti ettevõttel vabaneda igasugusest palgamaksete teemalisest otsesuhtlusest nendega ning tasuda riigimaksud automaatselt ülekandeid tehes või ka hooajatöölistele sularaha andes.

Amet võttis selge suuna loobuda kinnitatud deklaratsioonivormidest ja minna üle süsteemile, kus andmed kogutakse teatud perioodil kokku muul viisil ja maksud arvestatakse selle pinnalt. PDF-formaadis deklaratsioonide esitamine ja kinnitamine võiksid ameti hinnangul olemata olla.

«Lõime universaalse lahenduse. Me ei eelda isegi seda, et ettevõte peaks tegema pangast ülekande. Täiesti vabalt võib keegi meie teenusele genereerida ka äpi, kuhu saaks sisestada suvel maasikakorjajatele makstud palgad ning mis väikeettevõtja eest maksud ära arvestaks ja tasuks,» selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Täpsemalt loodi kaks infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee-põhist tehnilist lahendust, mis pangas asju ajades taustal töötavad. Neist üks arvestab sisestatud andmete pealt otsekohe välja maksukohustuse, teine aga kannab makse tegemise järel andmed maksudeklaratsioonile ning kinnitab need ettevõtte eest ka automaatselt ära.

«Ettevõte ei pea tegema midagi muud kui vaid pangas oma tavalise ülekande. Maksud saavad deklareeritud ja tasutud taustal,» rääkis Liivamägi.

Teenus on mõeldud eelkõige väiksematele ettevõtetele, kes ei ole pidanud vajalikuks omandada raamatupidamistarkvara – nüüd puudub neil maksuasjade kordaajamiseks vajadus ka raamatupidajat palgata.

Esmalt LHV klientidele

MTA hinnangul on kuni üheksa töötajaga ettevõtteid, kelle valdava osa tehingute puhul on võimalik maksukohustus arvutada kohe ülekande tegemisel, Eestis ligi 38 000. Nende osakaal kõigist siinsetest ettevõtetest on ligi 90 protsenti. Neil kaob nüüd sisuliselt igasugune vajadus isegi e-maksuametisse siseneda, kuna muid maksuobjekte nende deklaratsioonidel ei ole.

«Kui muid maksukohustusi tekitavaid maksuobjekte ei ole, siis toimub taustal kogu deklareerimine ja tasumine. Inimesel ei ole vaja ise minna midagi täiendavalt maksuametisse täitma ja kinnitama,» lisas Liivamägi.

Esimesena asus MTA loodud võimalusele tuginedes oma klientidele uut lahendust alates sellest nädalast pakkuma LHV pank. «Ühelt poolt uuendasime koos MTAga seda, kuidas väike- ja keskmise suurusega ettevõtted töötajatele palka maksavad. Teisest küljest saab nüüd riigile tasutavaid makse täiesti uut moodi deklareerida,» ütles LHV jaepanganduse juht Andres Kitter.

LHV pangas kannab teenus nime Palgamakse: selle saab valida tehinguliigina. Teenust saab praegu kasutada kuue eraisikule tehtava väljamakse puhul: palk, juhatuse liikme tasu, võlaõigusliku lepingu järgne tasu (töövõtuleping), haigusraha, sotsiaalmaksu miinimummäära tasumine ja maksustatava dividendi väljamakse. Seega vähemalt esialgu tuleb vanaviisi deklareerida kõik teist tüüpi töötajatele tehtavad väljamaksed ja maksed mitteresidentidele.

Teenust kasutades saab panga klient määrata internetipangas ülekande juures vastavad tunnused. Pank saadab maksustamise algandmed MTA-le, kes automaatselt arvutab isikupõhiselt välja tasumisele kuuluva maksusumma ning saadab panka tagasi maksmisele kuuluvate maksusummade info, nii et juba ülekande tegemisel näeb klient ära kaasneva maksukohustuse.

Tohutu kokkuhoid

MTA pidas lahenduse kasutuselevõtuks pidanud läbirääkimisi ka teiste pankadega. Samas otsustas näiteks Swedbank vähemalt esialgu minna oma teed.

«Meil ole hetkel plaanis oma klientidele kontopõhiselt maksu- ja tolliametile infot saata ja jagada, küll aga oleme välja töötamas lahendust, mis hõlbustab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel igapäevast infovahetust nii pangaga kui ka tulevikus maksu- ja tolliametiga,» lausus Swedbanki äripanganduse osakonna juht Aira Nigul-Lepp.

Lahenduse väljatöötamise taga on ameti enda idee lahendamaks tohutu hulga väikeettevõtjate probleemi keeruliste maksudeklaratsioonide täitmisel. Raha saadi arendustöödeks Euroopa Liidu regionaalarengu fondilt ning arenduspartner oli ettevõte Icefire.

«Kinnitatud PDF-vorm maksude deklareerimiseks ei ole ju tegelikult üldse oluline. Oluline on see, et meil oleks maksuarvestuseks olemas vajalikud andmed, mille pinnalt teha järeldused, kas need on täielikud, ja maksukohustus ära arvutada,» selgitas MTA osakonnajuhataja Liivamägi.

Ta tõi näite, et keskmiselt läheb väikeettevõtjal TSD-deklaratsiooni täitmiseks 12 minutit. Kui arvestada, et selliseid ettevõtjaid on Eestis 38 000, siis kulub neil ainuüksi tuhatkond tööpäeva aastas maksudeklaratsioonide esitamisele.

Kommentaarid

Evelyn Sepp

Teenusmajanduse Koja tegevjuht

Maksu- ja tolliamet on teistele Eesti avaliku sektori asutustele pika tee ette käinud sellest, miks ja kuidas oma teenuseid disainida ning muuta riigiasutuse mõtteviisi kliendikesksest tegutsemisest. Arvestades meie ettevõtete struktuuri, suurust ja igapäevavajadusi, on kindlasti tegu teed näitava arendusega.

Mida aeg edasi, seda vähem tahavad nooremad inimesed tegeleda millegagi, mis oleks välditav. Bürokraatlik rutiinne sahmerdamine seda kindlasti on. Maksude maksmine ja õiguskuulekas käitumine on olulised, aga eelkõige on selleks positiivse motivatsiooni loomine riigi enese asi. Sellest rakendusest võibki just sellist mõju oodata.

Eriti tore on ka see, et esimene testklient on Eesti kapitalil põhinev LHV pank. See on hea ja usaldust loov kombinatsioon uuenduslikkusest ja koostööst, ning arvestades sellega, et järgmisest aastast eeldatakse juba kõigi Euroopa Liidu pankade puhul avatud platvormi olemasolu teistele teenusepakkujatele, võib selline kiire start osutuda ka oluliseks konkurentsieeliseks.

Kaspar Korjus

e-residentsuse programmi juht

See samm teeb tõesti e-residentide elu lihtsamaks, kuna nende loodavad ettevõtted saavad veelgi mugavamalt tegutseda. Eestil on taas üks konkreetne eelis juures ning iga selle tõttu juurde tulev e-resident muudab meie majandusruumi suuremaks.

Tagasi üles