Keskkonnaministeerium palub loobuda lõketes olmeprügi põletamisest

Keskkonda saastava prügi põletamine. Foto: Annika Osja

Keskkonnaministeerium paneb inimestele südamele, et koduaia lõkkesse toas ja õues tekkinud prügi lihtsalt ei sobi.

Eestis tekitab üks inimene aastas ligi 300 kilo olmejäätmeid ja ühe perekonna prügilõke tekitab hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui jäätmepõletustehases päevas ligi 200 tonni jäätmeid põletades. Paraku kiputakse aga jäätmeid kevaditi ikkagi lõkkes põletama, olgugi et madalal temperatuuril ei põle näiteks plastid täielikult ära, mistõttu paiskub õhku kantserogeenne mürgikokteil, selgub keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku, sest inimesed arvavad, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt võiski seda aastakümneid tagasi teha, kuna jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mida on igapäevases prügis ohtralt.

Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et selline käitumine on vale.

Eestis on jäätmete põletamine üks osa jäätmekäitlusest, et vältida põletamiskõlblike jäätmete ladestamist prügilasse. Spetsiaalses tehases jäätmete põletamine on ohutu inimestele ja keskkonnale. Jäätmeid põletavatele tehastele on kehtestatud väga karmid keskkonnakaitse nõudmised ning põlemine toimub väga kõrgel temperatuuril, mida pole kodustes tingimustes võimalik saavutada.

Olmejäätmeid põletatakse Eesti Energia Iru elektrijaamas, mis on koospõletustehas. Ohtlikke jäätmeid põletatakse Lõuna-Eestis asuvas ettevõttes Epler & Lorenz, mis on jäätmepõletustehas. Jäätmekütust kasutab Kunda Nordic Tsement. Jäätmekütuse kasutamine vähendab tootmises kasutatavate fossiilsete kütuste, põlevkivi ja kivisöe osakaalu.

Et jäätmete põletamisel tagada põlemisprotsessi soodsat kulgemist ja piisavat täielikkust, tuleb kinni pidada ettenähtud põlemisrežiimist, et põletamine poleks keskkonnale kahjulik. Selliseid tingimusi ei ole võimalik saavutada koduses lõkkes, ahjus või kaminas.

Tehases põletamisel tuleb hoida põlemisgaaside temperatuuri pärast põlemisõhu viimast sisestamist kahe sekundi jooksul vähemalt 850 kraadi juures. Vastav temperatuur peab olema kahe sekundi jooksul 1100 kraadi, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid, mis sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid – kloorina väljendatuna massi järgi üle 1 protsendi.

Põlemisprotsessi täielikkuse oluline näitaja on orgaanilise süsiniku üldsisaldus räbus ja koldetuhas, mis peab olema alla 3 protsendi või kuumutamiskadu alla 5 protsendi aine kuivmassist. Põletamisseadmed peavad olema varustatud vähemalt ühe lisapõletiga, et tagada põlemisgaaside vajalik temperatuur põletusseadme käivitamisel, seiskamisel ja häirete korral.

Põletusseadmed peavad olema varustatud automaatikaga, mis tagaks jäätmete põletamiseks etteandmise katkestamise põlemisgaaside puhastusseadmete häirete või põlemisgaaside temperatuuri ettenähtust madalamale langemise korral.

Võimaliku keskkonnaohu tõttu on jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamine seotud suure hulga mõõtmiste ja seirega. Osa põlemisgaasidega seotud mõõtmisi on pidevad ja osa on perioodilised. Perioodiliselt mõõdetakse dioksiine, furaane ja raskmetalle. Pidevalt tuleb mõõta saasteainete nagu süsinikoksiidi, vesinikkloriidi, vesinikfluoriidi, vääveldioksiidi, TOC ja lämmastikoksiidide sisaldust põlemisgaasides. Pidevalt tuleb mõõta põlemisprotsessi iseloomustavaid suurusi – gaaside temperatuuri pärast viimast sisestamist, lahkuvate gaaside hapnikusisaldust, rõhku ja temperatuuri.

Seega ei ole jäätmete põletamine spetsiaalsetes tehastes võrreldav koduahjus või lõkkes põletamisega.