Praxis: võimulepe ei paku elukestva õppe muredele lahendusi

Pildil keevitajakoolitus Tallinnas Lasnamäe mehaanikakoolis. Foto: Toomas Huik / Postimees

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüs näitab, et värske koalitsioonileppe põhjal jätkab Eesti elukestva õppe osas senisel kursil, konkreetseid meetmeid ja lahendusi lepe aga ei paku.

«Ühtlasi tähendab see ohtu, et seni käsitlemata jäänud probleemid jäävad ka edaspidi tähelepanuta,» kirjutab Praxise analüütik Kirsti Nurmela.

Tema läbi viidud analüüsis seisab, et erisoodustusmaksu kaotamine tasemekoolituselt oli igati oodatav samm, küll aga üllatab leppes seatud eesmärk tõsta elukestvas õppes osalevate inimeste arvu viiendikuni täiskasvanud elanikkonnast.

«Pikemas perspektiivis, miks ka mitte. Kuid ilmselt on sellega arvestanud ka valitsusliit, et järgmise nelja aasta jooksul on see väga ebatõenäoline,» seisab analüüsis.

Analüüs heidab võimuleppe tekstile ette umbmäärasust madalama haridustasemega inimeste ümberõppe osas. «Ei mainita, kuidas seda soovitakse saavutada. Madalama haridusega inimeste osaluse suurendamiseks on vaja just nendele suunatud meetmeid, mida täna ei ole piisavalt,» seisab analüüsis.

Elukestva õppe rahastamine peaks võimuleppe põhjal toimuma peamiselt Euroopa Liidu vahenditest, mis Praxise hinnangul pole küll halb, kuid võiks edaspidi siiski muutuda. «Pikemas perspektiivis peaks olema oluline vastutuse jaotus erinevate kasu saavate osapoolte vahel (st riik, tööandjad ja elukestvas õppes osalejad),» märgitakse analüüsis.