Võimuliit seab infoühiskonna poliitikas eesmärgiks pakkuda inimestele paremaid teenuseid, kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. Samuti soovitakse olla digiteenuste ühisturu väljaarendamisel Euroopas eestvedajaks.
Võimuliit viib avalikud e-teenused mobiilidesse
Nii kinnitab valitsusliit programmi peatükis «E-riigist i-riigiks», et toetab uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire lairibaühenduse väljaehitamist kõikide Eesti maapiirkondadeni.
Kodanikele parima teenuse pakkumiseks viib riik avalikud e-teenused mobiilidesse ja kasutab digiTV aina laienevaid võimalusi. Uuendusena lubatakse koostöös erasektoriga arendada Eesti digikaart mitmekülgseks avalikuks teenuseks, mille kaudu hakatakse tulevikus muuhulgas ka liiklust reguleerima.
E-teenused lubab võimuliit muuta mugavateks ja inimsõbralikeks i-teenusteks, kujundades eesti.ee kodanikele käepäraseks ja ligitõmbavaks võrgu kaudu pakutavate avalike teenuste väravaks. «Loome e-Eesti versiooni nutitelefonidele ning tagame seeläbi mugavaima e-teenuste kättesaadavuse.»
«Teeme riigi ruumiandmed töödeldaval kujul avalikuks - see annab kodanikele ja ettevõtetele võimaluse ise luua riigi andmete põhjal otstarbekaid teenuseid,» märgitakse veel programmis.
Samuti lubab koalitsioon laiendada e-kooli võimalusi, et kergendada koolikotti ja hõlbustada vanemate osalust õpiprotsessis. Veel luuakse e-gümnaasium, kuhu on koondatud akadeemiline õppevara ja kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida.
«Peame vajalikuks õpetada internetiturvalisuse ABCd ja internetiliikluse eeskirju algkoolist peale,» märgitakse.
Lubatakse ka, et ministeeriumid saavad ühtse ülesehitusega veebilehed, kuid mis ajaks, pole täpsustatud.
Riigikantselei saab juurde ühe ametniku, kes hakkab riigi IT-poliitikat koordineerima. Avalikku teenistust ja selle tugifunktsioone puudutav otsustamine koondub rahandusministeeriumi ning riigi IT-hanked majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.
Valitsusliidu ambitsioon on ka olla eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühisturu väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel ning küberjulgeoleku edendamisel. «Töötame välja õigusliku lahenduse riigi IKT teenuste ekspordi toetamiseks, et Eesti ettevõtjad saaksid ka riigi ja Euroopa Liidu tellimusel loodud IKT lahendusi turustada,» seisab tegevuskavas.
Valitsusliidu ambitsioon on ka olla eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühisturu väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel ning küberjulgeoleku edendamisel. «Töötame välja õigusliku lahenduse riigi IKT teenuste ekspordi toetamiseks, et Eesti ettevõtjad saaksid ka riigi ja Euroopa Liidu tellimusel loodud IKT lahendusi turustada,» seisab tegevuskavas.