/nginx/o/2011/01/25/504361t1hdb99.jpg)
Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar leidis, et valitsusliidu programmi perepoliitika osas eriti palju uudset sisu pole, mitmete punktide kohta küsis ta aga, miks neid ammu lubatud asju pole siiani ära tehtud.
Ainsaar: perepoliitika osas sisuliselt uut ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemahüvitise süsteemi jätkumise kinnituses pole Ainsaare sõnul samuti midagi uut ega sisulist öeldud. Vanemapensioni kehtestamist ei pea teadur aga üldse mitte sündimus- vaid pensionipoliitikaks.
Valitsusliit lubab ka huviharidust edendada ning kehtestada 1. jaanuarist 2014 ringiraha. «Ringiraha on tore ja hea ja see on olnud juba mitmetes koalitsiooniplaanides, aga kehtestada seda alles enne järgmisi valimisi on küll enesekindel, aga natuke õõnes,» kritiseeris Ainsaar.
Valitsusliit lubab, et koondab omavalitsuste infokeskkonnad ühtsesse lapsehoiu infosüsteemi, et lapsevanematel oleks mugav ja lihtne leida sobiv lastehoiuvõimalus. «Seda infokeskkonda on tehtud juba vähemalt 5 aastat, sellest viimased aastad praeguste koalitsioonierakondade juhtimisel,» meenutas teadur. «Nii need asjad vist kaugemale ei jõua. Sellise pika perioodi peale oleks võinud olla siis lõpuks vähemalt mõni ajaline lubadus – näiteks, et aastast 2012 see lõpuks töötab!»
Ähmased lubadused
Mitmes punktis on jäädud liiga üldsõnaliseks. Näiteks on valitsusliit toonud välja, et peab õigeks, et ühe pere lastel on õigus käia samas lasteaias. Ainsaare hinnangul on see küll õige mõte, kuid selle kohta, kuidas see tagatakse lasteaiakohtade puuduse ajal, oleks võinud välja käia mõne konkreetse lahenduse.
Ainsaar kritiseeris ka programmi punkti, mis lubab perede aitamisel eelistada mõistlikku tasakaalustatud süsteemi teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel. «Siin on midagi kirjutajatel sassi läinud, sest universaaltoetused ja otsetoetused võiva olla üks ja seesama. Tervikuna on siin vähe konkreetset sisu, sest kindlasti ei saa ju süsteemi tasakaal olla sündimuse jaoks omaette eesmärk,» leidis Ainsaar.
«Toetame raseduskriisi aegset nõustamist, eesmärgiga vähendada abortide arvu,» seisab koalitsiooni programmis. «Eesmärk võiks olla ikka laiem,» arvas Ainsaar. «Praegu jääb mulje, et seda nõustamist on vaja ainult selleks, et kõik rasestunud naised sünnitaksid. Abortidega on hilja hakata võitlema siis, kui rasedus on juba olemas ja ilmselt nõustamisel tehakse ka muud kui naiste ümberveenmine ainult.»
Jätkub vana tegevus
«Jätkame koolilõuna riiklikku toetamist põhikoolis, väärtustame tervislikku ja värsket, kohapeal kohalikust toorainest valmistatud toitu,» lubas valitsusliit oma programmis. «Kõik on väga õige ning eesmärgid head. Tänu Euroopa abile on võimalik olnud seda ka seni täita,» märkis seepeale Ainsaar.
Põhimõtteliselt on juba niikuinii ette valmistatud ka kodussünnitamise seadustamine, midagi uut pole ka lubaduses toetada lastetusravi.
Koalitsioon märgib tegevuskavas, et peresõbralikke ettevõtteid hakatakse riiklikult tunnustama uue peresõbraliku ettevõtte tunnistusega, et lapsevanematel oleks lihtsam töökohta valida. Ainsaare sõnul on tegemist õige vana algatusega, millega on tegelenud mitmed eesti rahvastikuministrid. Tema hinnangul pole sellisest tunnistusest tegelikkuses kasu niipalju mitte tööotsijal, vaid eelkõige ettevõttel endal. Ta lisas, et peresõbralikkust tasub ikka arendada.
Ainsaar kiitis aga kaasa valitsusliidu lubadusele taastada isapuhkus ning toetada paarissuhete purunemise ennetamiseks nõustamist ja vanemaharidust.