Postimehe fotograaf tegi ringkäigu Eesti esinduspargiks peetavas Kadrioru pargis, kus tema silma riivasid nii maas vedelev praht kui ka paljud lagunenud ja räämas pargi ehitised. Pargi juhataja andis aru.
Galerii: kas riigi esinduspark vajaks rohkem hoolt? (5)
Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ütles, et pargi haljastu seisundit hindab ta heaks. «Puude korrastuslõikus käib, vormipuud on vormi lõigatud, lilleaia pukspuud talvekatetest vabastatud, käib püsilillepeenarde kevadine ettevalmistamine jne,» loetles ta.
Pargijäätmed L. Koidula tänav 34a ja alajaama vahelisel alal kommenteerides selgitas Järve, et pargis tekivad igapäevase hoolduse käigus pargijäätmed ja neid kogutakse nädala jooksul ajalooliselt väljakujunenud kohtadesse. «Reeglina kogutakse kõik pargijäätmed reedese päeva jooksul kokku ja viiakse Mäekalda tänava serva, millest olid ka pildid,» märkis ta.
Järve täpsustas, et kõduneva jäätme nad komposteerivad ja kasutavad pargi peenardes või suurte puude istutamisel hiljem ära. Oksad ja tüved viiakse vajadusel puiduhakkesse.
Kadrioru lossi ees asuva roostes metallpiirde ja alumises aias asuva purskkaevu ümbruses on sel suvel kavas teostada arheoloogilised kaevamised.
Järve sõnul näitas georadari uuring, et 1,5 meetri sügavusel on säilinud ajalooline, aastal 1721 valminud purskkaevu põhi. «Arheoloogia on vajalik ka ajalooliste muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, mis annab meile vastuse, mida teha alumise aiaga, mis paikneb ringkanali harude vahelisel alal. Kas ala restaureeritakse, rekonstrueeritakse või säilitatakse olemasolev olukord,» ütles ta.
Puhastamata seisnud pargipingid lähevad aga Järve sõnul vahetusse. «Pargipingid L.Koidula tänava servas on enda eluea paratamatult ära elanud ja lähevad sellel kevadsuvel väljavahetamisele uute vastu,» lausus ta.
Amandus Adamsoni kuju ümbrus vajab Kadrioru pargi juhataja sõnul aga täies ulatuses ümberplaneerimist. «Teekatend, valgustus, haljastus. Tänaste plaanide järgi jõuab tööjärg nende tegevuste teostamiseni aastal 2020,» lausus ta.