Jalakäijale otsa sõitnud 87-aastane pensionär pääses kohtust

Ülekäigurada. Foto: Elmo Riig

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse läinud sügisel Tallinnas Kärberi tänaval 69-aastasele naisele otsa sõitnud 87-aastase mehe suhtes – tegu on prokuröri hinnangul erandliku juhtumiga, sest varem on mees olnud igati õiguskuulekas ja stressirohke kohtupidamine poleks tema puhul mõistlik. Küll peab liiklusõnnetuse põhjustanud pensionär kannatanule maksma 5000 eurot kompensatsiooni.

Mullu 17. septembril teatas politsei ööpäevainfos: eelmisel päeval kella 10.41 ajal juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Kärberi tänaval, kus 87-aastane mees sõitis sõiduautoga Nissan Micra otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale, 69-aastasele naisele, kes viidi haiglasse.

Juhtumi uurimiseks algatati kriminaalasi, mis sai lõpu sel nädalal.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et juht sõitis auto vasaku esinurgaga otsa jalakäijale, kes kukkus löögi tagajärjel asfaldile ja sai raskeid vigastusi.

Eakas mees on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Alates ajast, kui ta juhiloa sai – aastal 1969 –, on ta olnud õiguskuulekas juht, mis tõendab, et juhtum on erandlik. Tegu on 87-aastase pensionäriga ja sellises eas kahtlustatava kohtu ette saatmine ei ole mõistlik ega põhjendatud, arvestades stressi, mida kohtupidamine inimestele tekitab, seisab prokuröri koostatud määruses.

Liiklusõnnetus ei olnud põhjustatud joobe- või väsimusseisundist ega ka kiiruse ületamisest, vaid tähelepanematusest. Nimelt ei jälginud mees piisavalt tähelepanelikult, kas jalakäija on täielikult tema sõiduki eest läbi astunud või ei ole.

Kannatanu vigastused olid küll rasked, kuid mitte eluohtlikud. Kannatanu andis ka ise nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks tingimusel, et liiklusõnnetuse põhjustaja maksab talle kompensatsiooniks 5000 eurot. Süüd tunnistanud juht lubas kannatanule selle summa tasuda. Samuti peab mees kandma menetluskulud 284 eurot ja maksma riigituludesse 250 eurot.

Tõendeid hinnates leidis prokurör, et mees on küll liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks saatma kohtumenetlusse. Mees oli kaine, tal oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta ei ületanud kiirust. Prokurör lisas, et teda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ka ilma kohtuliku karistuseta.

«Tegemist on liiklusõnnetusega selle sõna õiges tähenduses ehk kogemata juhtunud liiklussituatsiooniga, mis päädis tahtmatult kannatanule raske kehavigastuse tekitamisega, kus on palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad asjaolud,» seisab määruses. «Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis kõnealuse liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt.»