/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/04/12/6545207t1h8d8d.jpg)
Uus piirang, mille kohaselt tohib alaealisi kurjategijaid eeluurimise ajaks vahi alla võtta vaid kuni kaheks kuuks raskendab oluliselt prokuratuuri ja politsei võitlust alaealiste kuritegevusega, vahendas ETV saade «Pealtnägija».
«Pealtnägija»: uus piirang raskendab võitlust alaealiste kuritegevusega (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna ükski uurimine nii kiiresti ei lähe, siis on tekkinud olukord, kus alaealisi kurjategijaid vahi alla ei võetagi ja see omakorda tekitab karistamatuse tunde ja toob kaasa uued kuriteod.
«Pealtnägija» võttis kohtumaterjalide alusel lähema vaatluse alla kolm noortekampa, kelle ründed toimusid Tallinnas viimase aasta jooksul ja kelle käitumismuster on sarnane. Kurjategijate seas on nii-öelda kurikamehed, kuhu kuuluvad eestikeelsed poisid, noakangelased, kes kõnelevad peamiselt vene keelt ja panid kuritegusid toime noa ähvardusel ning Ida-Virumaa poisid, kes tulid pealinna spetsiaalselt peksma ja röövima.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juhi Roger Kummi sõnul panevad noortekambad toime väga jõhkraid röövimisi. «Need grupid on väga organiseerunud, neil on oma struktuur - kes on liidrid, kes annab korraldusi, kes neid täidab,» selgitas ta.
Probleem pole iseenesest uus ja on väga mitmetahuline. Politsei ja prokuratuuri sõnul läks nende töö eelmisest sügisest veel raskemaks ja noored kurjategijad kasutavad olukorda ära. Nimelt hakkas septembrist kehtima uus põhiõiguste pakett.
«Seoses põhiõiguste paketi jõustumisega saab alaealist hoida vahi all ainult kaks kuud. Pikendamise võimalust ei ole ja selle ajaga peame jõudma koostöös politseiga menetletud ja kohtusse saadetud. Kui me seda ei jõua, siis muud valikut meil ei ole ja alaealine läheb uuesti vabadusse,» selgitas vanemprokurör Andra Sild.
Varem võis väga raske käitumisega alaealist vahi all pidada kuni kuus kuud nagu täiskasvanut, nüüd on see aeg kolm korda lühem. Seetõttu politsei alates mullu sügisest alaealisi sageli ei vahistagi.
«Me ei vahista isikuid ja menetleme, sest siis meil on neli kuud aega, see annab meile rohkem aega süübida. Aga samas on isikud väljas, mis tekitab olukorra, kus samad isikud panevad toime uusi tegusid ja see omakorda vallandab selle ringi, et menetlus jääb toppama uute juhtumite taha,» selgitas Roger Kumm.