:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2014/04/11/2953452t1hfb90.jpg)
Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul esines eelmisel aastal katseid pääseda läbi interneti ligi Eesti riigi kõrgemate otsustajate teabele ja kahjuks oli mõni katse niimoodi infot hankida ka edukas.
Küberrünnetega õnnestus mullu varastada Eestist tundlikku infot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei kirjutas täna avalikustatud aastaraamatus, et ründed olid tehniliselt vägagi osavalt teostatud, kasutati usutavalt võltsitud kirju ja senitundmatuid tehnilisi meetodeid.
Sinisalu ütles Postimehele, et ta ei saa selliste juhtumite kohta rohkem infot anda ja kõik, mis on kirjas aastaraamatus, seda kaitsepolitsei saabki öelda.
«Me kirjeldame aastaraamatus, kuidas üritatakse läbi erinevate riigi serverite infole juurdepääsu korraldada. Nakatatakse dokumente ja kasutatakse inimeste teadmatust ja heausksust ära. Aga rohkem me detaile kajastada ei saa,» rääkis
Kaitsepolitsei nentis aastaraamatus, et ründeid täielikult ära hoida ei ole võimalik, kuid need tuleb aga üles leida ja maandada suurem kahju. Eriti ohtlikuks tuleb pidada mõne ebasõbraliku riigi eriteenistuste ja küberkurjategijate vahelist sümbioosi, mis on mõnel juhul omandanud kuritegeliku grupi iseloomu. Konkreetsemalt öeldes kujutab Venemaa eriteenistuste ja küberkurjategijate kohatine eristamatus endast suhteliselt unikaalset kriminaalsete ja riiklike struktuuride põimumist, märkis kaitsepolitsei.
Nii kasutavad Vene eriteenistused ja Vene küberkurjategijad tihti sama pahavara ning töötavad teineteise huvides. Selline tegevus on eriti ohtlik kriitilise tähtsusega taristule, kuna tihti tegutsevad samad grupid nii sabotaaži, luure kui ka kasusaamise eesmärgil, kahjustades elutähtsaid teenuseid tagavaid asutusi kübermaailmas, seisab kapo aastaraamatus.
Kaitsepolitsei osaleb küberjuhtumite uurimisel mitmes rahvusvahelises formaadis. Rahvusvahelise koostöö tähtsus seisneb selles, et valdav osa rünnete infrastruktuurist on laiali erisuguse õiguskorraga riikides, mis seab õiguskaitseorganitele takistusi kiireks ja põhjalikuks uurimiseks.
Kaitsepolitsei kogemus näitab, et pidevalt ilmneb uusi kampaaniaid ja seniseid meetodeid täiustatakse, mistõttu muutub keerukamaks küberründe lähtekoha või -riigi tõestamine.
Kaitsepolitsei prognoosib Eesti kohta, et küberohud võivad kasvada 2017. aastal seoses ELi eesistumise ja NATO üksuste saabumisega.