«Jõulutunnelis» raha kogunud Maarja Päikesekodu pole siiani ehitatud

Päikesekodu kaheksa peremaja asuvad ringtee ümbruses. Teised eskiisil plaanitud hooned on ette nähtud rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Foto: Ökodisko OÜ eskiisjoonis

Intellektipuudega noortele mõeldud Maarja Päikesekodu, mille heaks inimesed üle Eesti 2012. aasta jõuludepühade ajal «Jõulutunnelis» üle 200 000 euro annetasid, ehitamiseni ei ole siiani jõutud.

ETV traditsiooniline heategevusprogramm «Jõulutunnel» toetas 2012. aastal läbi esimese jõulupüha väldanud saates Maarja Päikesekodu rajajaid, kes soovisid täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda kodu, kus nad saaksid elada, õppida ja töötada.

Ligi 42 500 annetuskõnega koguti intellektipuudega noorte heaks 202 000 eurot. Sihtasutuse arvele laekus sellest umbes 190 000 eurot.

16-hektarisele maatükile Haaslava vallas Kitsekülas pidi juba järgmisel suvel kerkima kaheksast elumajast koosnev keskus, kus hakkavad elama 50 intellektipuudega inimest. Lisaks plaaniti ehitada kõrvalhooned: rehabilitatsiooni- ja päevakeskus, laagrihoone ning külamaja, mille teenuseid saaksid kasutada ka ümberkaudsete valdade erivajadustega inimesed.

«Vaimupuudega noorte elu- ja tegevuskeskuse idee pole leidnud ka alternatiivset lahendust ning SA Maarja Päikesekodu ei ole oma unistusest siiani loobunud.»

Paraku pole 2017. aasta aprilli keskpaigaks Maarja Päikesekodu nurgakivi panemiseni veel jõutud.

Ehitus seisab sihtasutuse sõnul selle taga, et riik ei ole neile Euroopa struktuurfondidest raha jaganud. SA Maarja Päikesekodu juhatuse esimehe Tõnu Rästase sõnul arvestati kogu kompleksi maksumuseks 10–20 miljonit eurot ja selle ehitusse oli planeeritud kaasata Euroopa Liidu struktuurfondide rahasid.

«Riik võttis oma suure ja karvase käega esimese perioodi rahad kõik endale ehk ASile Hoolekandeteenused ja teise perioodi rahad võttis samuti suures osas endale,» põhjendas Rästas, miks toetusi nendeni jõudnud pole.

«Selleks et õigustada enda palga saamist, mõtlesid ametnikud välja huvitavad piirangud, et me ehitaks linna ja mitte maapiirkondadesse. Teises perioodis said raha taotleda üldse need, kes on asulas, mis on suurem kui 300 elanikku. See sai meie jaoks saatuslikuks, kuna me asume 300 meetrit asulast väljas,» rääkis sihtasutuse juht. Samasuguseid ettevõtmisi, kes selle piirangu ohvriks langesid, oli tema sõnul veelgi.

SA Maarja Päikesekodu on «Jõulutunnelist» saadud rahaga valmis saanud detailplaneeringu, maa on eraldatud ja ära on tehtud esmased maaparandustööd. Olemas on elekter ehk liitutud on elektrivõrguga koos alajaamade ehitamise ja liinide maa alla viimisega. «Selge on see, et selle rahaga hooneid valmis ei ehita,» nentis Rästas.

Rästas usub, et ühel päeval keegi Maarja Päikesekodu valmis ehitab. Praegu ootab sihtasutus viimase taotlusvooru tulemusi. «Et kas me sinna kvalifitseerume või mitte, ise oleme kõik ettevalmistused selleks teinud. Kui ehituseks läheb, siis meie oleme valmis,» lausus ta.

Unistusest pole loobunud

2012. aastal «Jõulutunneli» produtsent olnud Margus Saar ütles, et sihtasutus kohustus saate partnerina saadud toetust kasutama sihtotstarbeliselt raske või sügava vaimupuudega inimestele Maarja Päikesekodu rajamiseks vajalike tööde rahastamiseks.

«Me oleme nende pingutustega ja neile antud lubadustega kursis, lõik asjade seisust oli ka «Jõulutunneli» 2013. aasta saates,» lausus Saar ja lisas: «Vaimupuudega noorte elu- ja tegevuskeskuse idee pole leidnud ka alternatiivset lahendust ning SA Maarja Päikesekodu ei ole oma unistusest siiani loobunud.»

Eesti riigile kuuluva ASi Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa selgitas, et Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid on Eesti riigile eraldatud sihtotstarbeliselt ehk need on ette nähtud suurte olemasolevate hooldekodude reorganiseerimiseks.

«See leping on Euroopa Komisjoni ja meie valitsuse vahel alla kirjutatud selliselt, et tuleb renoveerida suured hooldekodud ehk selle raha eesmärk ei ole mitte luua uusi kodusid juurde, vaid ehitada ümber nende inimeste kodud, kes täna on suurtes hooldekodudes,» lausus ta ja täpsustas, et selliseid hooldekodusid on nii nende ettevõttel kui ka teistel asutustel üle Eesti.

Sotsiaalministeerium jagas Mändmaa sõnul struktuurfondide raha seetõttu nii, et esimeses voorus said toetust taotleda juba olemasolevad hooldekodud. «Muidugi oleks tore, kui iga teenuseosutaja, kes soovib mingit kodu rajada, selle raha saaks, aga ma saan aru ka sellest, et riik peab vaatama tervikpilti ja seda, kui palju jätkub hiljem raha nende teenuskohtade ülevalpidamiseks ja milliseid teenuseid üldse vaja on,» rääkis ta.

See, et riiklik poliitika on kolida hoolekandeteenuseid maalt linnadesse, on sarnane Mändmaa sõnul ka mujal maailmas. «Need ei ole erivajadusega inimesed, keda on vaja ajada regionaalpoliitikat tegema ning lükata metsadesse ja soodesse ning meie, kes me suudame käia ja autoga sõita, võime elada Tallinna kesklinnas. Vastupidi, kuna neil on seal väga raske hakkama saada, siis peaks nemad olema lähedal avalikele teenustele. Valdavalt on need asutused maal, nüüd tulebki jõuliselt liigutada neid linnadele lähemale,» lausus ta ja lisas, et erivajadusega inimesi on poes ja tööl käima õpetada märksa lihtsam linnades.

«Mina ei arva, et Eesti peaks olema täis erihooldekodusid, vastupidi, neid võiks olla võimalikult vähe,» ütles Mändmaa. Näiteks tuleks tema arvates analüüsida, kas ööpäevaringne hooldusteenus on praegusel kujul üldse jätkusuutlik. «Võib-olla peaks investeerima hoopis sellesse, et kogukonnad oleksid kättesaadavamad ehk erivajadustega inimestel oleks võimalikult kaua võimalik elada meie hulgas.»

Uued teenusepakkujad peavad aga Mändmaa sõnul arvutama, kui palju neil on vaja kliente, et olla jätkusuutlik. «Ma tean, et hästi paljud on vihased ja pahased meie ettevõtte peale, et me oleme riigi aktsiaselts ja eelisarendatud. Aga see ongi riigi ülesanne tagada minimaalne teenusepakkumine, täpselt samamoodi nagu haiglate puhul. Riik võibki enda omanduses olevaid kodusid eelistada.»

Riik eelistab enda oma

Valitsus kiitis käesoleva aasta alguses heaks erihoolekande kaasajastamise investeeringute kava, mille ellu viimisel reorganiseeritakse 1111 teenuskohta ja luuakse 201 uut kogukondlikku teenuskohta üle Eesti. Kava eesmärk on luua psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, töötamis- ja õppimistingimused.

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on Eesti erihoolekande investeeringuteks aastatel 2014–2023 eraldatud ligikaudu 56 miljonit eurot.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi ütles, et selle raha abil reorganiseeritakse suured nn ühiselamu tüüpi erihooldekodud väiksemateks, kuni 30-kohalisteks hooldekodudeks. Plaanis on luua kokku 1400 erihoolekande teenuskohta.

Taotlusvoor seniste suurte asutuste reorganiseerimiseks kuni 30-kohalisteks üksusteks ning uute kogukondlike teenuskohtade loomiseks toimus mullu 11. maist 26. augustini. Kokku esitati 36 taotlust. Projekte hindas valikukomisjon, kuhu kuulusid Eesti Puuetega Inimeste Koja, sotsiaalkindlustusameti, sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajad.

Raimo Saadi rõhutas, et AS Hoolekandeteenused ei ole ainus toetuse saaja. «AS Hoolekandeteenused on üks asutus 13-st, kes on lisatud valitsuse kinnitatud investeeringute kavasse ja omab õigust esitada projekti alusel lõplik taotlus toetuse saamiseks,» kommenteeris ta.

«Maarja Päikesekodu ei ole esitanud taotlust toetuse saamiseks, kuna projekti teostamine planeeritud asukohas ei vastanud toetuse andmise tingimustele,» märkis Saadi ja lisas, et toetuse andmise tingimused on kirjas määruses «Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine».

Näiteks ei tohi uute teenuskohtade osakaal moodustada rohkem kui 10 protsenti asula elanike arvust. Samuti peab asulas elama vähemalt 300 inimest, mida Saadi sõnul ei saa kindlasti pidada «linnaks».

Saadi selgitas, et Euroopa Komisjon on seadnud vahendite kasutamiseks eeltingimused: tuleb järgida deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid ja luua uued kohad kogukondadesse, kus psüühilise erivajadusega inimesed saavad aktiivselt osaleda kogukonna tegemistes ja neile on kättesaadavad avalikud teenused (ühistranspordi ühendus, arstiabi, töiste tegevuste ja aktiviseerivate tegevuste võimalus, raamatukogud jne).

«Oleme välja töötamas toetuse andmise tingimusi täiendavate tegevuste elluviimiseks. Sellega toetab sotsiaalministeerium jätkuvalt kogukondlikke algatusi teenuskohtade rajamiseks, kuid seejuures peame Euroopa Regionaalarengu Fondist toetusrahade jaotamisel oluliseks, et oleksid täidetud ka deinstitutsionaliseerimist toetavad tingimused,» lausus Saadi.

Erihoolekande valdkonnas on ministeeriumi sõnul riiklikult seatud eesmärgiks reorganiseerida üle 30-kohalised teenusekohad ja eelisarendada toetavate teenuste pakkumist ja osutamist.

«Ühtlasi peame oluliseks teenuskohtade võrgustiku jaotumist, et teenust osutatakse inimese sotsiaalse võrgustiku või kodu lähedal, et säiliks pereside ning võimalus pöörduda tagasi koju või iseseisvale elamisele. See võimalus peab olema loodud nii tänastele kui ka kõikidele võimalikele tulevastele klientidele,» lisas Saadi.