Venemaa sokutas Sinimägede üritusele oma natsi

Kaitsepolitsei andmetel toimetas Venemaa eelmisel aastal Sinimägede lahingu mälestusürituse sildistamiseks üle piiri Eestisse Peterburis elava paremäärmuslase, et ta paljastaks Kremli kontrolli all olevate meediakanalite ees oma haakristitätoveeringud.

Peterburis elav skinheed Aleksei Maksimov ületas piiri käsi ja jalgu katvates riietes, kuid Sinimägede lahingutes langenute mälestusüritusele suundudes vahetas oma rõivad selliste vastu, et paljastusid tema neonatslikud tätoveeringud, sealhulgas haakrist, kirjutab kaitsepolitsei täna avalikustatud aastaraamatus.

Mõistagi oli Kremli kontrollitav meedia kohe valmis selle üles võtma kui näite Eestis toimuvast. Kuna sedakorda pidi natsi rolliks saatma aktivisti Peterburist, tuleb tõdeda, et ju see silt ei taha kuidagi kleepuda ning võtted peegeldavad meeleheidet, märkis kaitsepolitsei.

Kaitsepolitsei andmetel on Eestis klassikaline parem- ja vasakäärmuslus suuresti hääbumas, kujutamata endast riigi julgeolekule märkimisväärset ohtu. Avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu skinheedide bändid 2016. aastal küll pälvisid, aga põhiseadusliku korra kaudsegi ohustamiseni need intsidendid ei küündinud.

Kapo märkis, et ühiskonna pingestamine võib puhuti tekitada mullistusi, mille virvenduses võib üks või teine nähtus äärmuslusena paista või selleks kujuneda. Nii näitas 2016. aasta, et hirm pagulaste saabumise ees puhuti alusetult suureks, ent ohtu sellest riigi julgeolek ei sattunud. Pagulasvastastel aktivistidel ei ole tegelikult vaenlast, kelle vastu oma viha suunata. Jutt Euroopa islamiseerumisest ei haakunud Eesti tegelikkusega. 2016. aastal jäigi pagulastemaatika teiste, päriselt mõjukate sündmuste varju. Immigrantide õigusrikkumisi, mida saaks üles puhuda, esines Eestis väga vähe. Sellest said pagulasvastased ilmselt ka ise aru, mistõttu on sellekohane reaalne tegevus soikunud.

Endale tähelepanu otsinud rühmitise tegevus on algusest peale küsimusi tekitanud – õhin põhines väidetavate tumedanahalistest korrarikkujate otsimises, samas kui rühmitise endiste ja praeguste juhtide paturegistrisse kuuluvad röövid, vargused, joobes autojuhtimine, elatusrahavõlad ja isegi tapmine. 2016. aastal käis rühmitis mõne korra ennast näitamas tänavatel ja üritustel, mille käigus konflikte ei tekkinud, kuid tõenäoliselt ei parandanud need ka elanike turvatunnet, kirjutab kaitsepolitsei aastaraamatus, viidates Odini sõdalaste nimelisele rühmitusele.

Turvalisuse valupunktid on lihtsalt mujal ning vabast tahtest saab avalikku korda tagada abipolitseinikuna.

Sotsiaalmeedias jätkus 2016. aastal pagulaste vastu suunatud vaenu õhutamine ja toimusid mõned sisserände vastased meeleavaldused. 2015. aastaga võrreldes  ksenofoobide entusiasm pigem rauges. Esimeste Euroopa rändekava alusel ümberpaigutatud põgenike Eestisse saabumise järel tehti mõned üleskutsed tuvastada pagulaste elukohad ning sotsiaalmeediasse riputati Eesti linnade tänavatel tehtud pilte teise nahavärviga isikutest. «Kui mõni kambana tänavatel jõlkumine välja arvata, jäigi agitatsioon peamiselt sotsiaalmeediasse ja midagi muud märkimisväärset ei toimunud,» lisas kaitsepolitsei.

Mõned pagulasvastased aktivistid üritasid kaasata venekeelseid isikuid ning oma sõnumit venekeelses meedias levitada, kuid sellel laiemat mõju polnud. Küll aga andis see Vene propagandakanalitele võimaluse Eestis ja Euroopas laiemaltki pagulastemaatika kaudu pingeid tekitada.