:format(webp)/nginx/o/2017/04/13/6546265t1hf22b.jpg)
Kas Rakvere on lihasööjate paradiis või keskaja fännide kants? Peale pirakate praadide, uhke linnuse, omamoodi karakteriga teatri ja vinge veekeskuse mahub sellesse linnakesse muudki põnevat. Pole kaugel tulla Tallinna, Tartu ega idanaabrite poolt vaadates.
/nginx/o/2017/04/13/6546271t1h1f13.jpg)
Mäeveerel linna kohal kõrguv keskaegne Rakvere linnus on kindlasti üks siinseid magneteid. Võimalust kiigata keskaega ei leia kuigi tihti, aga siin on kõik olemas haaraval ja autentsel kujul.
Kui luksusejanu suur, saad veeta öö AQVA Spa 700-euroses Caesari sviidis, püherdada kahes edevas magamistoas, käia kordamööda kolmes WCs ja sama raha eest kogu minibaari tühjaks rüübata.
Tõtt-öelda algab seiklus juba Vallimäele liginedes – tõeliselt muistne paekivikolakas kõrgub ebakorrapärasel põhiplaanil. Tänapäeva kuubi-kodanikele tundub see eriline, aga kunagi arvestati looduslike pinnavormidega ning meistrid ladusid müürid nii, nagu tundus mõistlikum. Linnuse ümber saab niisama lonkida, kuid tingimata tasub ka sisse piiluda, sest need paemüürid peidavad paljutki.
Talvel tuleb end erilise paiga uudistamiseks küll mõnele rühmale sappa haakida, kuid maist septembrini on terve pika päeva uksed valla.
/nginx/o/2017/04/13/6546275t1h3013.jpg)
Meie oleme platsis enne hooaega. «Tere tulemast keskaega!» hõigatakse meile juba uksel. Linnuse perenaine on lahkus ise – tõsine ajaloofänn võtab kõiki vastu nii, nagu oleksime külla tulnud temale isiklikult, mitte ajaloo avastusretkele. Selgub, et ka hooajavälisel ajal on linnusesse lihtne pääseda – rühmi on palju ja eri keeltes, ole vaid mees ja löö kampa! Keskaja vaimus ellu äratatud ruume on siin terve pikk rodu. Väikeste lastega tasuks uurida keskaja eluolu, eri kambreid, töökodasid, torne ning junkrute mänguala – see on nagu elus ajalootund, millest jääb külge kõvasti rohkem kui klassiruumis istudes. Äkki teeks tutvust hoopis alkeemiaga või piiluks keskaegsesse veinikeldrisse? Vaadata on palju, nii et aega tasub selleks külaskäiguks varuda piisavalt, ja kui vahepeal kere heledaks kisub, saab Shenkenbergi kõrtsis midagi keskaegset põske pista. Kellel külmem närv ja huvi veidi vürtsikamate elamuste vastu, saab nina pista ka põrgusse ja piinakambrisse. Olgu öeldud, et päris passiivsesse rolli külaline siin ei jää, aga kõike huvitavat välja lobiseda ka ei tasu.
Elamuslikuks ja meeldejäävaks kujuneb linnuseretk igaühele, mis tahes siis täpsemalt huvi pakub.
/nginx/o/2017/04/13/6546281t1h62e8.jpg)
Vallimäel linna valvav elukas teeb oma maskotitööd väga tublilt. Skulptuurivaimustust võib kritiseerida või mitte, kuid linn on välismaailmale olemas alles hetkest, kui endale sümboli saab. Tarvast pole vaja otsida, hiiglaslik pronksist tegelane vahib igale linnakülalisele vastu otse ordulinnuse valli pealt ja pole kaugeltki juhuslik tegelane. Tarvapää linnuse nime kandis tema külje alla jääv kants muiste. Kuju valmis vaid 15 aasta eest skulptor Tauno Kangro käe all, ometi tundub kõigile, justkui oleks see alati siin olnud. Muljet avaldava stoilisusega vaatab 7000 kilo kaaluv loom alla linna peale, toalaiused sarved harali ning ise kolm ja pool meetrit kõrge. Kindlasti enim pildistatud objekt võluvas väikeses linnas.
/nginx/o/2017/04/13/6546283t1h5b93.jpg)
Rakvere on teadagi lihasööjate linn. Olgugi et tutvusringkonda sigineb üha enam taimetoitlasi, on siin linnas siga tähtis persoon. Muuseas ehtisid notsud isegi teatrikohviku seinu ja lage, nii et pole vähimatki kahtlust, millist laadi kööki siin au sees peetakse.
Pikk tänav, kus teame Põrsa pesa asuvat, on tegelikult vaatamisväärsus ka niisama – ajaloolised hooned vasakul ja paremal. Ehkki nime on see väike tänavajupp ilmaaegu saanud, hakkad vaevalt jalutama ja juba ta otsa saabki. Hiljem uurin – ongi vaid 1182 meetrikest seda pikkust ja ilu. Pole isegi Rakvere pikim, jääb esikümnestki välja. Aga Oma Põrsas on õnneks kodus ja pakub rammusat kõhutäit neile, kes eelistavad eestimaist toitu. Siin poes on iga elukas, kelle hiljem ahju paned, elanud varem mahedat elu Vajangu perefarmis. Valikus on ka lammas ja vasikas, ning needki on täiesti kohalikud. Rakveres on müügikohti mitu, kuid sõrad on sirutatud otsapidi ka Tallinna mahekaubandusturule. Miks mitte Rakvere reisi lõpetuseks, enne koduteele asumist, pool siga kaasa pakkida?
/nginx/o/2017/04/13/6546289t1h709a.jpg)
Värske õhk teeb hea isu, nii tekib Rakvere-retkel kindlasti varem või hiljem hetk, mil tahaks midagi maitsvat hamba alla saada. Söögikohti on siin nagu seeni pärast vihma – lihtsamaid kohvikuid ja peenemaid restorane, maitseid nii Aasiast kui ka Kaukaasiast. No mis sa hing teed, kui proovida oleks palju, kuid sul on kasutada vaid üks kõhnapoolne kõht? Seda, mida kavalad eestlased ikka teevad – kuulavad, millest rahvas räägib. Rakveres, aadressil Lai 2 pakutavatest Griller’si käsitööburgeritest on jutud jõudnud õige kaugele. Niisiis proovime justkui kõige kiiremat ja lihtsamat rooga.
/nginx/o/2017/04/13/6546293t1h0dd0.jpg)
Sekundi pealt on selge, et burgeri ja burgeri vahe võib olla tohutu! Selge see, et keegi ei taha näsida surnud ja säilitusaineid täis saia sügavkülmutatud lihanätsakaga, mida kiirtoidukettidest leiab. Aga Griller’si burks on nii värske, maitsev, ehtne ja hea, nii et igaüks, kes burgeri ebatervislikkuse teemal sõna võtab, saaks meie käest sirgelt piki pead!
«No me teeme siin kõik ise – kastmed nullist, kuklid kohaliku pagari ahjust. Ei taha kusagil latti alla lasta, nii et igal asjal on ehe maitse, kõik on ausalt tehtud. Mingit jama serveerida on minu arust inimeste petmine. Eks sellepärast inimesed tagasi tulevad,» räägib üks koha hingi ja omanikke Aivo. Kahekesi sõber Hannesega mehed kohta peavad – mõlemad on palju maailmas reisinud, eri köökides töötades kogemusi omandanud. Ja nii küpses ka plaan panna ise püsti midagi, millesse endal usku on.
«Burger on taas moeasi – just nüüd, kui inimesed on toiduteadlikumad ja oskavad kvaliteeti hinnata, teevad nad maitsel vahet. Meie koht pole kuigi suur ja nii otsustasime, et teeme ainult ühte asja, aga nii hästi kui üldse võimalik!»
Trendikas burksipesa 1903. aastal rajatud esinduslikus hoones väärib kindlasti sissehüppamist, hea maitse jääb suhu ja kõht saab ikka kõrvadeni täis.
/nginx/o/2017/04/13/6546297t1h99e5.jpg)
Kui AQVA uksed valla lõi, tõusis Rakvere atraktiivsus puhkuskohana hoobilt mitu korda. Nii et spaad, veekeskusest, saunakompleksi ja hotelle ühendaval puhkusepesal on ainult üks häda – sinna on raske kohta saada. Igatahes teed targasti, kui nädalalõpuks mitu kuud varem toa broneerid. Meie oleme kohal neljapäeval, kuid maja on juba mõnusasti täis, elu keeb, klaasid kõlisevad ja basseinid mulisevad.
Mis siin siis nii erilist on, mida mujalt spaadest ei saa? Saunafännid saavad kohe aru – siin on ikka tõsised, tulised leiliruumid ja ega aurusemadki just hellita. Ning see on äge! Poolleigete leilide võlust on mul alati veidi raske olnud aru saada… Kui kere kuum, saab karata külmaveetünni. Keskusel on ka välibassein, kus sulistades saad imetleda naabruses asuva Kolmainu kiriku ja pargi vaadet. Või kui romantika pole sinu rida, vaata piraka liutoru kõhualust, hullu hooga toru on siin samuti olemas.
Veekeskus lööb laineid vaheldusrikkusega – siin on igat masti supluspaiku ja rajad tõsisemaks treenimiseks. Hakatuseks oma otsi tõmmates oleme hämmingus – nii tühja basseini pole seni sattunudki. Kogu seltskond trallitab tšillimisbasseinides, laseb koskedel selga sadada ning sügab end mullitajate otsas rullides. Kõige vahvamaks veeatraktsiooniks osutub vooluseade, mis on äkiline nagu korralik jõgi. Saad vooluga kaasa minnes lendu nautida või vastuvoolu jõudu proovida.
/nginx/o/2017/04/13/6546301t1h1d02.jpg)
Majutusvõimalusi on AQVAs aga terve galerii! Kui luksusejanu suur, saad veeta öö 700-euroses Caesari sviidis, püherdada kahes edevas magamistoas, käia kordamööda kolmes WCs ja sama raha eest kogu minibaari tühjaks rüübata. Kui idanaabrite seas populaarne valik pole sinu teetassike, saad õdusa ja avara, rõduga toa ka vähem kui saja euro eest. Kujunduses korduv lilla veepiisamotiiv on lustakas ja isikupärane, isegi udusemal hommikul ärgates pole kuigi raske aru saada, kus sa parasjagu viibid. Ehkki siin majas võib ka unustada aja ning tõsiasja, et kusagil varitsevad sind veel kohustused. Väga lihtne on nautlemisse sukelduda ja sinna ära lahustuda.
/nginx/o/2017/04/13/6546305t1ha809.jpg)
Hiliskeskajal ehitatud kirik näeb välja täpselt selline, nagu me Eestis ilusaks peame – pikk sihvakas torn, õbluke maht, kitsad löövid. Samas ehitatud nii, et oleks vajadusel kasutatav ka kindlusena.
Luteri kirik sai kõvasti viga nii Liivi sõjas kui ka Põhjasõjas, kuid ehitati alati taas üles, ning siin seisab ta praegugi! Kuna ümberringi laiuv linn pole ehitiste poolest kuigi kõrge, paistab kirik kaugele kätte. Seestpoolt leiab ka hilisemate aegade meistrite kätetööd, näiteks baroksete nikerdustega kaunistatud kantsli ja altariseina. Kõige ilusam on vaade kirikule tegelikult selja tagant, mitte Pika tänava poole jäävalt fassaadilt. Mäenõlv, park ja tillukene tiik ühes jumalakoja ja torniga pakuvad taevalikku vaadet. Ma ei imestaks, kui kohalikel armunutel oleks tavaks kohtuda «kiriku taga pargis», sest siin seisaks justkui nii õhk kui ka aeg.
/nginx/o/2017/04/13/6546307t1hef2d.jpg)
Iga linna keskpunkt lobiseb tavaliselt kohaliku karakteri kohta nii mõndagi, ja Rakveres on samamoodi. «Väge täis!» teatab kiri pontsakal postil. Kõvasti keskaega ja korralik kõhutäis, mis meie teekonda seni märgistavad, ilmselgelt nõrkusest ei räägi. Plats on igavene latakas, igas kaares efektsed kuldkollased päikesevarjud. Parasjagu siblib lagedal kivisillutisel peale meie vaid mõni üksik kodanik, aga ilmselt saaks siia vajadusel kenasti terve linnarahva kokku kutsuda. Tore koht, et tulla, aga tiba liiga tuuline, et pikemaks peatuma jääda.
/nginx/o/2017/04/13/6546309t1hda86.jpg)
Teekond Rakvere teatrisse kulgeb läbi ilusa mõisapargi, ja endise mõisahoonega kokku ehitatud teatrimajalgi pole viga. Siin linnas peatudes tasub igale poole jalutada, sest vahemaad on lühikesed ja vaated võluvad. Kultuuritempli siseruumide seintele välja pandud värvikad figuurid moodustavad meeleoluka näituse. Rahvast on aga hõredalt.
Vaatame komöödiaetendust, mille eredamaks hetkeks on hämming. Appi, kui veenvalt suudab kaunis primadonna Ülle Lichtfeldt kehastuda harkjalgseks peletiseks! No kogu graatsia ja sarm on garderoobikappi kinni pandud, väga osav.
Publik on vaoshoitud ja väärikas. Naljade peale keegi ei naera, ning kui mõni turtsatab, teenib ta kohe kummalise pilgu. Nojah, ma teen parem näo, et see ei olnud mina – oh-oh-hoo, mis huvitavad laekaunistused…
/nginx/o/2017/04/13/6546311t1h06b8.jpg)
Siin teatris pakutakse tegelikult õige mitmesugust meelelahutust. Lähiajal, 19. aprillil maandub Rakveres näiteks Eesti esihurmur Kalle Sepp koos Starlight Cabaret’ etendusega «Life is a Cabaret» . Publikut ootab särtsakas kruiis läbi Eesti meelelahutusajaloo 1930ndatest nõukogude varieteeaja säravamate numbriteni.
/nginx/o/2017/04/13/6546323t1h02f4.jpg)
Rakvere rahval on ka oma pidutsemispaik Mjau täiesti olemas. Asub see mõnusasti linnaveerel, et võimaldada külalisele möllu lõpetuseks ka karastavat jalutuskäiku enne kojujõudmist ja sellevõrra selgemat ärkamist. Meie ründame Rakveret neljapäeval, nii on kiisudel täna uksed kinni. Aga reedel-laupäeval käib tants ja trall. Kohalikud peavad olema suured tantsufännid, ning kindlasti voorib siia rahvast ümbruskonnastki, sest 700 inimest mahutav lõbupesa on kogu Virumaa suurim. Vaatame ürituste kava – täitsa leidlikult tegutsevad! Hetke kuumadest telekangelastest on näiteks Kalvi-Kalle ja Helen majas juba ülehomme. Puhtalt diskoga asi ei piirdu, saab ka hard rock’i ja džässi, kui õigel päeval platsis oled, läbisegi lausa.
/nginx/o/2017/04/13/6546315t1h419d.jpg)
Keda huvitab politseinikutöö, action ja põnevus, peavad Rakvere-reisi kindlasti plaanidesse mahutama. Sest teist Politseimuuseumi ei ole terves Eestis!
«Meie juures saab päris reaalseid politseiasju proovida, kõike lähedalt näha ja ise teha,» räägib muuseumi juht Andrus Eesmaa. «Kui sa tänaval politseiniku kinni pead ja ütled: «Anna mulle kuulivesti», vaatab ta sulle väga imeliku näoga otsa! Aga siin saad ise selga ajad nii kuulivesti kui ka vormi, mõista, mis see politseitöö päriselt on.»
Muuseum on mõnus kokteil vaatamisest ja osalemisest, teada antakse palju ja targemaks saab igaüks. Tundub, et Rakvere reipas linnas on tuimad ja tolmused muuseumid küll unustusehõlma vajunud, siin on asjal elu sees. Näiteks võib noorele uljaspeale nõrkemiseni korrutada, et pane turvavöö kinni, kuid ta ei viitsi ikka seda teha. Aga siin – hetkega tehakse sulle puust ja punaselt selgeks, milline jõud sinu kaalus inimesele äkkpidurdamisel rakendub. Korra koged ja ei unusta seda elupäästvat klõpsatust enam iial teha! Seesuguseid avastusi on palju – lisaks saab tutvust teha kriminalistika köögipoolega ja esitada endale väljakutse eriüksuslase raja läbimisel. «Päris värk – paned eriüksuslase taktikalise vesti selga, prillid ette, kiivri pähe, automaat käes. Saad instruktaaži missiooni osas,» räägib Andrus. Ja ülesanne, mida aja peale koos kaaslasega tuleb sooritada, pole üldse lihtne – kahjutuks tuleb teha seitse ohtlikku pahalast ning päästa pommivööga pantvangi elu. «Põnevust palju – see on hästi aktiivne võimalus ennast proovile panna. Automaadid on päris relvade täpsed koopiad, ehkki ega me päris laskemoonaga siin ei põmmuta, ka ohutus peab olema tagatud!»
/nginx/o/2017/04/13/6546319t1h9ebb.jpg)
Kuulen, et õige pea valmib veelgi vingem action-kompleks õuepealses paekivihoones, niisiis plaanin kindlasti tagasi tulla.
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2018/08/27/11318279t1h2e1f.jpg)